Herilane pakkis tiivad kokku

Praegu on väljas kõige värviküllasem aeg. Veel paar nädalat ja alles on jäänud vaid raagus oksad. Ilmade jahenemine ei vii mitte ainult puudelt lehti, vaid paneb ka putukad talveks peidupaika otsima.

Nädalavahetusel jäi mulle silma üks herilane, kes esmapilgul tundus olevat täiesti puidu külge kleebitud. Täitsa nagu kookon. Minu esimene mõte oli, et ilmselt on mingi putukas ta puidu külge kinni sidunud või siis on tegemist surnud kestaga, sest tiivad olid puudu. Umbes 5 minutit hiljem fotokaga kohale jõudes oli vaatepilt juba natuke muutunud ja ees ootas jalad välja sirutanud herilane.

Kuigi tema tagakeha oli puidu pinnalt kõrgemale tõusnud ja natuke tuksles sisse-välja, siis tegelikult päriselt ülesse ei olnud ta veel soojenenud. See kaamera poole jääv tiib on veel üsna pakitud olekus aga teine tiib oli juba suuremas ulatuses lahti tulnud. Ma tegin kiiresti mõned kaadrid ja siis panin puutüki sinna tagasi, kust olin selle võtnud.

See postitus läks rubriiki sügise pildid.