Hinnatõus ületab pensioni tõusu
Järgmisel aastal tõuseb keskmine pension 4,4%. Arvestades käesoleval aastal pidevalt üle 5,3% küündinud inflatsiooni (THI), siis hinnad tõusevad kiiremini kui pensionid. See on ka ootuspärane, et palgatööd tegevate inimeste ligi 3 aastat kestnud palgalangus ja sissetulekute kahanemine jõuab ka pensionärideni.
See, mida me oleme nimetanud solidaarsuseks, kus noorem põlvkond maksab pensioniraha vanemale, on ennekõike püramiidskeem. Lähtutakse eeldusest, et tulevikus on maksjaid vähemalt sama palju või rohkemgi kui esialgu väljamaksete saajaid. Mis viga sissemakseid korjata kui väljamakseid tuleb teha vähestele? Täpselt samamoodi töötab ka riiklik pensionisüsteem, mille laekuvad vahendid on sõltuvuses Eestis teenitud palgatulust, mille pealt tasutakse ka sotsiaalmaksu.
Eelmisel aastal oli palgatulu 33% ehk 29 miljardit krooni väiksem kui 2008. aastal. Selle summa pealt oleks riigile laekunud 9,5 miljardit sotsiaalmaksu aga see on ainult oletuslik.
Tänases Õhtulehes näeb Anu Saagim pensionipõlve kindlustajana rikast abikaasat. Tõeliselt elitaristlik lähenemine, sest rikkaid kaasasid on väike protsent ühiskonnast ja ülejääv valdav enamus peab nõustuma mitte-rikaste abikaasadega. Ega ma lootnudki sealt mingit arukamat vastust kui inimese enesetunnet kergitavad 2 silikoonpalli.
Eelnevatel päevadel oli ka pensionisüsteemi hävingut jutustavaid avaldusi.
Pajula: riikliku pensionisüsteemi lõpp on lähedal
http://www.postimees.ee/603080/pajula-riikliku-pensionisusteemi-lopp-on-lahedal/Pensionisüsteemi lõpp on lähedal
http://www.ohtuleht.ee/448503Eamets: pensionid päästab osaliselt võõrtööjõud
http://uudised.err.ee/index.php?06237101
Ilmselt kellelegi on vaja inimeste hirmutamist, et nad ei mõtleks mõnel teisel teemal. Näiteks sellest, et meie rahasüsteem euro on hävingu lävel. Sellest siis järgmises sissekandes.
Kindlasti ei aita pensionisüsteemi ravida võõrtööjõud, sest praeguse kiiresti kasvava pensionäride arvu taga ongi aastakümneid tagasi siia toodud võõrtööjõud, mis nüüd on pensionile läinud. Kahjuks ei saanud ka nemad piisavalt lapsi, kes neile nüüd pensioni maksaks või läks lapsed välismaale. Igatahes saavad kord tööealistena siia toodud inimesed ühekorra ka vanaks ning neil tekkib õigus pensionile. Hakkame ka siis kolmandal korral võõrtöölisi sisse tooma?
Ma arvan, et lahenduseks on võõrtöölistest rääkivate jõudude poliitikast minema kihutamine (valimistel). Eesti hoolitsegu ennekõike siin sündinud ja elavate inimeste töökohtadega varustamise eest. Kui me maksame neile alampalka, siis on ka loomulik, et selle maksudest pole võimalik ülal pidada pensionäri. Möödunud aastal deklareeris palgatulu 484 tuhat inimest (täpsed andmed on ühes varasemas sissekandes) aga pensionäre on meil üsna võrreldavas suurusjärgus (vanaduspensionäre umbes 300 tuhat, töövõimetuspensionäre umbes 70 tuhat). Praeguseks viimaste andmete järgi oli 1. jaanuaril 2007 Eestis 381 360 pensioni saavat isikut,
s.o 28,4% rahvastikust. (Allikas: “Sotsiaalvaldkonna arengud 2000-2006” lk 39)
Eesti pensinite küsimus on ennekõike tööhõive küsimus, sest ilma piisava maksutuluta ei ole riigil ka midagi pensionidena välja maksta. Nagu ütles võimul olev poliitik Taavi Riigikogu kõnetoolist, siis valdava osa riik oma tuludest saabki maksudena. Kui pole mida maksustada, siis pole ka millestki väljamakseid teha.
Muidugi on tore mõelda kui endal pole pensionisambaid kõigi nende peale, kes seisid mitte väga palju aastaid tagasi oktoobri viimastel päevadel pankades järjekorras (pikendatud tööajad!) ja sõlmisid endale II pensionisamba kindlustuse. Äkki nüüdseks on nad hakanud mõistma, et kogu pensionivärk on üks püramiidskeem, et esmalt pange raha sisse ja aastakümnete pärast palvetage, et masinast on ka midagi välja tulemas. See tähendab siis inflatsiooni poolt ära söömata raha, millel oleks ka mingi ostuväärtus. Näiteks 10 aastat tagasi võis 300 kroonise lastetoetuse eest ikka paar nädalat saada söönud, eelmisel aastal sai selle eest umbes suurema paki mähkmeid või siis 3-4 päeva toidu.