Inimesed kaotavad töökohti ja läheme uuesti majanduskriisi
Vaatasin kolmapäeva õhtul YLE teleuudiseid. Üksteise järel olid järgmised teemad. Nordea vallandab 450 töötajat. Samuti soodustatakse varasemat pensionile minemist. Kesk-Soomes pannakse paberitehas kinni ja töö kaotab 170 inimest. Selle järel teade, et järgmisest aastast tellitavale ajakirjandusele (ajalehed-ajakirjad) 0 protsendi pealt 9 protsendi peale tõusev käibemaks sunnib toimetusi inimesi koondama. Arv oli vist 300 aga ma pole kindel. Sellele otsa teade, et telekanal Nelonen lõpetab ise uudiste tootmise ja 45 senist toimetajat viiakse Helsingin Sanomate toimetuse alla. Nii pidavat kontsern saama oma toodetud sisu paremini jaotada ja kulud olevat väiksemad. Pabermeedia kidub ja elektrooniline koondub.
Võtsin lahti Rootsi Raadio lehekülje ja seal oli teade, et autotootja Saab plaanib kaotada 450 töökohta.
Avan ühe jälgitavatest majanduskriisi teemalistest uudisvoogudest ja saan teada, et USA-s on 45 miljonit inimest toidutalongidel.
Neljapäeva lõunal (14:05) vaatasin YLE pealt A-Pluss saadet, kus esinejateks olid kaks Sailas nimelist venda. Üks neist oli vist varasem riigisekretär aga täpselt tausta ma ei tea. Teemaks oli Kreeka ja mõlema kutsutu arvamus sama, et asjad lähevad veelgi halvemaks. Mis mulle eriti kõrva jäi oli umbes 4 lauseline lõik ees ootavast uuest langusest. Mõttekäik oli järgnev: praegu on vähem töökohti kui 2008. aastal, praegu on väiksem tarbimine kui 2008. aastal ja praegu on rahvusvaheline kaubandus väiksem kui samal ajal ning järelikult me läheme uude kriisi veelgi nõrgemana kui enne 2009. aasta kriisi.
Neljapäeva õhtul kusagil 17.40 ajal kuulasin YLE Puhe kanalit. Tuli välja, et soomlastel on oma korrespondent Hiinas. Ma tundsin kadedust, sest meie kanalitel seda pole. Reportaaž oli ühest Hiina tööstuslinnast (nimi ei jäänud meelde, järelikult mitte tuntuimate hulka kuuluv), kus on käimas tõeline võlakriis ja väikefirmad pankrotistuvad. Nad teevad eksportimiseks igasuguseid erinevaid kaupu aga riigi keskvalitsus on inflatsiooni ohjeldamiseks piiranud laenu saamise võimalusi. Nii on firmad olnud sunnitud pöörduma laenude vahendajate poole, kes loomulikult küsivad märgatavalt kõrgemaid intresse. Need intressid on sedavõrd kõrged, et tagasi maksmine muutub raskeks ja vist veerand väikestest firmadest oli selle tõttu ka pankrotistunud. Mulle meenus Raadio86 vahendusel loetud pealkiri, et Hiina alampalk on tõusnud veerandi võrra. See näitab nii finantseerimise kui tööjõu kallinemist ja pole imestada kui seal pannakse inimeste arutamiseks küsimus, et kas laenata sellele Hiina linnale või raskustes Euroliidule.
Me loodame eurokriisi leevendust Hiinast saadavast rahast aga see ootus ei pruugi realiseeruda, sest neil on ka oma sisemaiseid probleeme vaja lahendada. Tänu Tallinna TV filmile tean seda, et Hiinas on ehitatud ka 8 000 inimesega korrusmaju, kus alumised 10 korrust on treppidega, seejärel tuleb lifti kasutamise võimalus aga see on tasuline, mis tähendab ikkagi jalgsi ronimist. Äkki isegi 30-40 korrust, kes teab, sest filmi järgi oli raske hinnata nende majade korruste arvu.