Wikileaks on oma töö ära teinud
Eelmisel nädalal tuli teade, et Wikileaksi maskott Julian Assange antakse Rootsile välja ja seal saab jätkuda tema vastu esitatud süüdistuste uurimine. Mõnevõrra varem olin lugenud või kuulnud infokildu, et Wikileaks peatab oma aktiivsema tegevuse, sest neile rahade annetamiseks on suurfirmad teinud takistusi. Soovitasid neid toetada otse, pangakontode kaudu.
Minu meelest on pärast Wikileaksi kõigi memode üldsusele lekkimist kadunud ära ka nende infomonopol ning põhjus nende tegevust toetada. Ma ei ole vist varem blogis seda teemat kajastanud, kuidas Wikileaksi serveris hoiti ühele Suurbritannia lehele mõeldud koopiat kõigist memodest ja see fail sattus koopiana ühe sakslase kätte, kes mõnevõrra hiljem läks Assangega tülli. Nüüd tulebki see põnev koht. Nimelt olid andmed kaitstud parooliga aga serveri koopia omanik seda ei teadnud. Küll aga leidus üks ajalehe töötaja, kes oli selle oma raamatusse kirja pannud. Kusagil paar kuud tagasi jõutigi selleni, et varem krüpteerituna olnud andmed saadi raamatust pärineva parooliga lahti ja seega ligipääs autentsetele allikatele.
Minul on ka see mahukas fail kätte saadud ja mõnevõrra olen selle sisu ka lugenud aga siiani pole võimalust olnud sellest kirjutada. Arvestades, et ajalehed ja blogijad sellega väga süsteemselt ei tegele enam, näen isegi põhjust see uuesti käsile võtta. Nüüd peaks võrdlema ka wikileaksi lehel avaldatud infot selle originaalidega, sest nagu olen aru saanud, siis Wikileaks eemaldas sealt USA diplomaatidega koostööd teinud isikute nimesid, kes originaalides on ära nimetatud.
Tänu Wikileaksi töötajate tülli minekule ja inimeste poolt andmete serverisse unustamisele, ongi maailmas nüüd liikumas toimetamata andmed. Muidugi on poolteist gigabaiti palju andmeid, mida läbi töötada aga see on ilmselt põnevam kui arheoloogide poolt keskaegsete lampkastide sõelumine. Esiteks on võimalik kasutada märksõnade otsingut ja teiseks on see tubane töö. Kui väljas töötavad arheoloogid, siis wikileaksi failis infoloogid, kes samasuguse hoolikusega rekonstrueerivad kultuurkihti talletunud infot.