Jaak Koolisoo teeb rahva rumalamaks
Maksumaksja neelas alla teie ülefinantseeritud klaasristi Vabaduse väljakul Tallinnas, küll ta meie alafinantseeritud üldhariduse ka alla neelab.
Tsitaat oli Lauri Leesi arvamusloost “Ma kardan teid, Tartu haridusameti juht!” 19. novembri Delfis. www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/lauri-leesi-ma-kardan-teid-tartu-haridusameti-juht.d?id=61831676
Kas Jaak Aaviksoo on pädev haridusministriks? Selline oli minu mulje artikli lugemisest isegi sellele vaatamata, et suurem osa tekstist käis ühe ametnikud (Riho Raave) arvamusartikli kohta, mis rääkis gümnaasiumite vähendamise plaani. Ministeeriumil on kavas alles jätta vaid 25 protsenti praegustest gümnaasiumitest, kahanemine 220 pealt 54 peale. See on ju paras veresaun õpetajate suhtes, sest 166 kooli õpetajad muutuvad ebavajalikuks.
Ma pole süvenenud selle koolireformi põhjustesse (ilmselt laste arvu vähenemine ja koolimajade ülapidamise kulutuste vähendamine) aga lugeda kavast vähendada keskhariduse kättesaadavust, tundub mulle hirmus. Siiski ütlen, et ma ei ole üllatunud. Selle valitsusliidu eesmärk ongi ju valitseda vaeste ja rumalate riiki ja seda eesmärki hakkab 9 klassiline Eesti igati täitma. Valdav osa noortest leiab ennast selle järel ju madala palgaga töökohtadelt, mis ei eelda kesk- ega kõrgharidust. Me ilmselt ei tahagi saada innovaatiliseks riigiks, sest meie ellu astuvate inimeste keskmine haridus on väiksem kui veel näiteks praegu.
Ma soovin, et Jaak Aaviksoo kuritahtlik kava ühiskonda rumalamaks teha saaks peatatud. Eurostati järgi on Euroopa Liidu keskmisel mehel ja naisel keskharidus ja Eesti ei saa selles suhtes langust lubada. Tema suurim ebaõnnestumine kaitseministri ametis on Eesti rahval ilmselt teadmata, sest seda varjavad riigikaitselised huvid. Me teame, et Vabadussõja klaasrist läks vähemalt poole kallimaks kui Aaviksoo poolt alla kirjutatud lepingu summa, mis oli 65 miljonit krooni. Mineviku kogemuste põhjal võib oletada, et ka selle gümnaasiumite reformiga saadav tulemus on poole väiksem või lausa vastupidine.
Haridusministeeriumi gümnaasiumivõrgu reformikava tuleb peatada, sest muidu vajume koolidega sohu. Ministri nimena kasutan edaspidi aga Jaak Koolisoo, et iseloomustada tema võetud suundumust.
Täiendus. Lisasin sellele artiklile ka oma kommentaari twitteri konto alt(minu esimene õnnestunud twitteri kasutus, juhhuu).
Eesti on teel rumalate riigiks. Eurostati järgi on Euroopa Liidu keskmisel inimesel ka keskharidus, mitte 9 klassiline. See praegune kava gümnaasiumite arvu kärpida ei tee rahvast kindlasti targemaks, sest hariduse saajaid jääb vähemaks. Kas te kujutaksite ette igal koolipäeva hommikul 70 kilomeetri sõitmist, et vaid jõuda gümnaasiumisse? Mina näiteks ei kujutaks aga ma tean vähemalt 4 inimest, kes seda suutsid ja käisid maakonnakeskuses koolis. Mida nad edaspidi teeksid kui gümnaasiume oleks alles vaid 25 protsenti?
Ministri eesmärk võib olla koolimajade või õpetajate palkade pealt kokku hoida aga see tähendab ka meie omariikluse hääbumist. Näiteks jaapanlaste majandusime ei tulnud kapitalismist ja liberalismist (kuigi neil oli ka mõju), vaid naistele avanenud võimalusest saada kõrgharidust (keisri ajal seda polnud). Isegi kui kõrgharidusega naised jäid tööturult eemale, siis kodusena andsid nad oma lastele teadmised edasi ja iga põlvkond oli eelmisest targem. Nüüd tahab minister Jaak Koolisoo vähendada iga uue põlvkonna keskmist haridustaset. Ilmselt leiti, et vähema haridusega inimesed saavad rohkem aru, kuivõrd ilus on see klaasist ristisammas, mis ei maksnud 65 miljonit krooni, nagu allkirjastas lepingu kaitseminister Aaviksoo, vaid vähemalt poole rohkem.
Haridusministeeriumis ei mõelda inimestele hariduse andmisele, vaid sellele takistuste tegemiseks. Need ajad kui Eesti trump oli madal palk, ei tule enam kunagi tagasi ja tööturul pole kohta põhiharidusega noortele. Kui meil pole noortele töökohti anda, siis anname neile vähemalt keskhariduse ja kõrghariduse (nagu Jaapanis), sest need on konkurentsivõimelise ühiskonna tunnused.