Olümpia ootus on rikutud
Oma impeeriumi kaotanud britid pole siiani maailmas uut positsiooni leidnud ja üritavad ameeriklaste väiksema venna rollis olles näida sama sõjakad ja jõulised. Ilmselt kedagi ei üllataks okastraadi, relvatorude ja rakettide taha varjunud USA aga brittide puhul mõjub see koomilisena.
Jutt käib nende poolt Londoni avalikesse kohtadesse rakettide paigutamisest. Mina igatahes küll neist turvalisust ei tunneks, pigem ohtu. Need on justkui terroristidele omaette sihtmärgid, et kätte saamisel saab palju rohkem lõbu kui kodus valmistatud pommiga. Nende lõhkepeades on ju korralik lõhkeaine, mis on kordi võimsam tsiviilkäibes olevast (lõhkamistööde omast). Või vähemalt ma eeldan seda, sest õhutõrje raketi lõhkepea on üsna tilluke võrreldes sihtmärgi suurusega ja paari pulga trotüüliga eriti suurt auku ei tee. Kiviseinast laseb küll mõned tellised välja aga see oleks ka kõik. Meenub meie “vaprate” kaitseväelaste õppus, kus harjutati tankide vastaste kraavide tegemist. Umbes 20 meetrise kraavi jaoks kulus tonn lõhkeainet. Siis oli minul küll esimeseks mõtteks, et kust kavatsevad nad võtta kümneid tuhandeid tonne lõhkeainet võimaliku ohu tõrjumiseks, sest meie maismaa piir on ikka vägagi pikk. Samuti asjaolu, et kriitilisel hetkel selle transportimine(logistika) on ilmselgelt võimatu. Need autojuhid peaksid olema kindlad surmaminejad. Ratastel pommid Eestimaa teedel, ei taha mõeldagi.
Miks ikkagi usutakse, et lõhkeaine toomine rahvarohkesse kohta võiks turvalisust tõsta? Minu arvates peavad selle uskujad ilmseks, et terroristidel on mingi moraalikoodeks ja nad kasutavad samu vahendeid mis sõjaväelased. Midagi sellist, et meie raketid teie võimalike rakettide või kaaperdatud lennukite vastu. Tegelik elu on hoopis vastupidine, kus terrorism on nõrgemas positsioonis olija relv. Taleban ei ole suutnud siiani ühtegi Stinger raketti valmistada (teadaolevalt) aga on kasutanud neid tuhandete kaupa, et NSV Liidu õhumasinaid alla tulistada. Neil oli oskus kasutamiseks aga mitte ise ehitamiseks.
Samamoodi on ka olümpia ajaks relvade toomisega, mille kasutamine on kordi lihtsam kui tegelikult toimiva relva valmistamine. Üks aspekt, mida võiks mainida aga mitte eriti tõsiselt võtta, oleks relvade mulaažide kasutamine ehk tegelikult pole need raketid lõhkevad ja välja tulistatavad. Sõjaväelase au ilmselt sellist asja ei taluks, et lähed relva koopiatega paraadile või õppusele.
Relvi on järjest rohkem rahulike inimeste ümbruses ja nendega toimuv õnnetus on vaid ootel. Ma muidugi loodan, et Londoni mängude ajal intsidente nendega pole aga vähemalt olen ennetavalt öelnud, kuivõrd halb mõte oli selline relvastusega ümberkäimine. Seda võiks põhjendada kui London oleks sõjategevuse lähikonnas (nagu Berliin või Moskva II maailmasõja ajal) aga rahu ajal on see ühepoolne eputamine. Ilma selgelt määratletava vastaspooleta taoline ähvardus, mis on maskeeritud turvalisuse suurendamiseks, ei toimi.
Kolmapäeval võib selguda, et saan võimaluse olümpiat külastada ning siis oleksin veelgi keerulisema valiku ees, kas minna või mitte, sest ühelt poolt oleks huvi ürituse ja linna vastu aga teiselt poolt ebameeldiv militaristide väljanäitus. 2005. aasta Londoni järgne uus maailm on paanika maailm.