Silvergate ja Fidenter lood jäid 2 ajalehe suviseks tellimiskampaaniaks

Olen viimastel kuudel rohkem kui korra mõelnud, et Meikari paljastus Postimehes ja Äripäeva lood Fidenterist olid tegelikult müügikampaania, sest need tehti maikuu teises pooles ja neile järgnes kohe Postimehe tellimise reklaamikampaania (televisioonis) ning Äripäeva suveks tellimise kampaania (sain sellise lehe oma postkasti). Eile kirjutas ju Tõnis Saarts üsna kasinatest tulemustest, mis on olnud 3 kuud pärast Meikari kirjutise avaldamist. Mina ise olen Reformierakonna ja Fidenter OÜ (ning selle eelkäija Hold OÜ) seostest kirjutanud juba aastaid. Esimest korda lausa 22. oktoobril 2008. Selle järel 2010. aastal lausa 2 artiklit, sest erakonna trükiste kaubamärgid olid nüüd omandanud Fidenter OÜ, taotluse neile esitas aga Hold OÜ.

Kui nüüd Äripäev väidab, et ta avastas midagi mais 2012, siis nad pole lihtsalt varem ilmunuga kursis ja arendasid minu teemat edasi. Seda muidugi möönan, et ma jätsin firmade tausta Äriregistris uurimata ja piirdusin kaubamärkide ning domeenide teemaga. Ometigi näitab varem ilmunu mitte mainimine, et see oleks teemalt ära võtnud uudsuse ja kahandanud skandaali. See oli lihtsalt ülesse keerutatud looke, sest erakond võib kasutada sellist äripartnerit, nagu ta ise parimaks peab ja seejuures on kõige vähetähtsam küsimus, et kes on selle firma omanik. Ma ise pole kunagi vaadanud, et kas teise poole omanik on Eesti füüsiline isik, juriidiline isik või hoopis Šveitsi panga konto.

Vähemalt sedavõrd palju on juhtunud, et Äripäev on väidete pärast kohtusse antud, mind lihtsalt ignoreeritakse. Selleks hagiks kulus erakonnal ka kuu aega, seejuures jõudsin neilt ka selle kohta küsida aga nad ei vastanud rohkem kui pooleteise nädala jooksul enne selle avalikuks tulekut ega isegi mitte hiljem.

Leian ennast huvitavast olukorrast, kus aastatega kuhjunud näited ja tõendid valitsusliidu varjatud annetustest jäävadki vaid toimunud sündmuste kirjeldusteks ning õiguskaitsjaid ei huvita parteide aus rahastamine. Ilmselt see on märk meie sõnavabadusest, et siiani pole mind valitsusliidule tüli tekitamise pärast „organite” haardesse võetud.

https://www.virgokruve.com/valitsusliitu-uhendavad-salajased-annetused/

Eelmise sissekande põhjal võiks küsida, et kas Eestil on lootust pääseda kartelliparteide võimu alt, kus kahtlane ja võimalik, et ka illegaalne erakonna rahastamine, piirdub vaid ajakirjanduses kirjutamisega ning valijad annavad neile üha uuesti toetuse. Süsteem ennast vabatahtlikult ei muuda ja praegu ei näe ma ka jõudu, mis neid sunniks seda tegema.

Pealkirja juurde tagasi tulles, siis nii Postimees kui Äripäev on selgelt määratletava ajakirjanike parteiliste eelistustega lehed ja nende minek Reformierakonna vastu oli vaid selle suitsukate. Nad tahavad ju tellijate raha saada ka nendelt inimestelt, kes valimistel pähklinäkside või isamaa reeturite liidu poolt ei hääleta.