Pidu pankurite tänavas

Eilne EKP otsus hakata piiramatult ostma raskustes eurotsooni riikide võlakirju oli peavõit pankurite mängitavas kaardimängus. Nad tegid panuse, et võlakriisis riikide võlad ei muutu rämpsuks, sest Euroopa Keskpank ostab neilt ära ja nad VÕITSID.

Pankurite võit seisneb järgnevas. Nad on saanud EKP-lt laenu (käibele paisatud raha), mille eest nad ostsid riikide võlakirju turult. Mõne riigi käest küsiti väga kõrget intressi (kuni 7% Hispaania jne.), teistelt aga küsiti väga vähe (Saksamaal oli isegi negatiivne). Võlad on börsil kaubeldavad ehk pankur ei pea võlakirja hoidma selle tähtajani. Nüüd ongi neil võimalus müüa neid võlakirju turule tulnud Euroopa Keskpangale.

Euroopa Keskpanga kaotus seisneb aga selles, et hakkab sarnanema rämpsu kogumise kohaga. Varem mängisid pankurid üksteise vastu mängu, kus viimane loll sai kahjumi. Nüüd on selleks viimaseks lolliks EKP, kelle kätte võlakirjad viimaks jõuavad. Frankfurt on justkui vanametalli kokkuostu punkt.

Selle spekuleerimise kahjumid jäävad keskpanga järel ka maksumaksjale. Tavainimene tunneb seda oma taskus läbi hinnatõusude, sest see on keskpanga, võlakirjade ja intressidega spekuleerimise tulemus. Just inflatsiooni hirm paneb sakslasi võlakirjade ostmise programmi vastu võitlema. Neil on meeles Weimari vabariigi aegne hüperinflatsioon, kus raha oli vaja pakkidena.

Huvitav oli eile kuulda ka ETV uudislõigus väljendit “raha trükkimine.” See peaks panema kõik hoiustajad pankade poole liikuma, et oma säästud välja võtta ja paigutada need tegelikku väärtust omavatesse asjadess. Ennekõik asjadesse, mida läheb endal vaja või mida on võimalik hiljem müüa. Kunsti ma ei soovita, samuti mitte kulda aga kütus on üsna kindel investeering.