Kreeka õhk on üheaegselt puhtam ja reostunum
Poole päeva jooksul nägin ja kuulsin kahte üksteisele vastukäivat kajastust Kreeka õhu kvaliteedi kohta.
Nädalavahetuse CNN Fareed Zakaria saade lõppes lõiguga, milles väideti Ateenas olevat sudu. Tõestuseks toodi öise Ateena pilt, kus polevat näha Akropolise varemeid. Nüüd pean võimalikuks ka seda, et näiteks elektri kokkuhoiu eesmärgil oli valgustus kustutatud aga nägemise ajal tundus küll, et vaade on hägune (suitsu tõttu). Põhjenduseks toodi, et elanikud on hakanud rohkem kaminates puid kütma, sest kütteõli oli alates 2010. aastast muutunud 50% kallimaks, peamiselt maksude tõstmise tõttu. Taustale rääkis CNN, et inimesed on puude varumisega läinud ka röövraiele. Ma olin kuulnud varem uudislugu, et majanduskriis on ajanud inimesed lausa parkide puid langetama ja küttepuudeks tegema. Toores puu kaminas või ahjus muidugi ei põle ja seda tuleb kuivatada aga teleka ees vegeteeriv inimene jääb seda uskuma, eriti kui tal on keskküte. Mõtlesin ka eile saadet vaadates, et kuidas saab puude põletamisest tulevad osakesed olla reostavamad kui kütteõlist aga ju siis on kui juba CNN sedasi väidab. Ilmselt on vahe osakeste suuruses ja asjaolus, et puude kütteväärtus on väiksem kui kütteõlil, mille tõttu neid kulub rohkem.
Sellele vastukäiv kajastus oli täna reformiraadio teadusrubriigis, kus Priit Ennet refereeris artiklit, mille järgi majanduskriis vähendas Kreeka õhureostuse taset. Vaadeldi perioodi 2007 kuni 2010 ja jõuti järeldusele, et õhk on muutunud puhtamaks, seoses tööstuse heitmete (kütmine) vähenemisega. Ka see lugu tundub usutav, et majanduskriis tähendab vähem tarbimist, järelikult ka vähem autodega sõitmist ja kütuste põletamist toodangu valmistamiseks.
Ma pole kindel, et kas usaldada CNN-i kajastust suuremast reostusest või teadlaste väidet puhtamaks muutunud õhust. Usutavaid aspekte on mõlemal lool. Samas pole ma ise Ateenas käinud, et võiksin hinnata sealsete inimeste kodudes kaminate või pliitide olemasolu, kus nad saaksid puid kütta. Ilmselt selle võib küll välistada, et kütteõli kasutav ahi saaks puudega ära köetud. Mis kallutab mind pigem kreeklaste endi korraldatud uurimust uskuma, et õhusaaste on majanduskriisi tulemusel vähenenud.
Olgu selle Ateena praeguse õhuga kuidas on aga möödunud sajandi keskpaiga Londonist see kindlasti hullem ei saa olla. Nimelt siis oli levinuim brittide kütteaine kivisüsi ja selle põletamise suits võis viia olukorrani, kus linnas halvenes nähtavus vaid paarikümne meetrini. Olen näinud kaadreid, kus foori tuled polnud eristatavad ja katsetati (või lausa kasutati) sellist foori, kus põleski lahtine leek. Räägiti lugusid, et koolilapsed eksisid ära ega jõudnud koju tagasi, sest nähtavus oli sedavõrd halb. Samuti näidati voodites lebavaid inimesi, kellele reostatud õhk oli mõju avaldanud. Pärast seda hakati tähelepanu pöörama õhu kvaliteedile.
Majanduskriisi võib seega pidada ka energia tarbimise vähenemiseks. Täpsemalt küll on majandusbuum ja suurenev energia tarmine seotud.