Jälle uus aasta

Kuukalendri järgi saabus uus aasta laupäeva õhtul kell 19 meie aja järgi. Hiinlaste seekordne ilutulestik oli tagasihoidlikum kui tavaliselt, sest Pekingi õhus oli tavalisest rohkem saasteaineid. Euronews näitas seda ilutulestikku lausa otseülekandes. Hiljem nägin ka teistest telekanalitest kajastusi. Kõrvu jäi, et mõnede astroloogide arvates pidi maoaasta tulema loodus- ja majanduskatastroofidega. Pole vist palju sündmusi, mille puhul ei leiduks ütlejaid, et nüüd tulevad looduses suured õnnetused ja kindlasti läheb ka majandusel halvasti. Mäletan eriti selgelt enne sajandivahetust Indias olnud päikesevarjutust, mille peale BBC raadios esineja rääkis ka, et nüüd tuleb 7 aastat järjest õnnetusi ja sõdu. Kui mõtlema hakata, siis nii läkski, sest 2001. oli Afganistani vallutamine, 2003. Iraagi invasioon ja 2006. Liibanon. Selle järel siis Liibüa sõda ja nüüd Mali.

Kui need erinevad kalendrid ja aastavahetused lasevad midagi ennustada, siis ainult seda, et astroloogia ei ennusta midagi. Sedavõrd suur hulk erinevaid kalendreid tähendab universaalse ajamõõtmise puudumist ja järelikult ka ennustuste võimatust. Pole siis ime, et 21. detsembril 2012 ei tulnud mingi maailmalõppu. Lõpp on läbinisti läänelik mõtte konstruktsioon, sest aega nähekse sirge teljena, millel on algus (Kristuse sünd) ja järelikult ka lõpp. Antiikajal nähti aega kui ringi, mille tsüklid kordusid nagu aastaajad. Arvestades, et maoaasta on olnud iga 12 aasta eest, siis midagi erakordset vaevalt saab juhtuda. See on rohkem kinni inimeste mõtlemises.