Lapsetoetus pole tõusnud 10 aastat järjest

Kuulasin Riigikogu arutelu lapsetoetuse tõstmise eelnõu teemal. SDE tahtis selle 19€ tõsta kolmekordseks aga valitsus(Reformierakond ja IRL) olid selle vastu. Kohati läks arutelu ka propagandaks kui Martus Tsahkna (roolijoodik Pärnust) teatas enda soovist ja toetusest lapsetoetusi tõsta aga valitsus olevat sellele vastu.

Selle pildi panin kõrvale sõrmede pärast, mis on kõnekad. Millist juttu siis selle taustal räägiti? Vastus tuleb stenogrammist.

 Sven Mikser
Aitäh! Austatud ettekandja! Siin oli juba juttu kahanenud ostujõust selle 19 euro puhul. Kui me vaatame toidukaupade ja mittealkohoolsete jookide hindu, siis tänane 19 eurot võrdub oma ostujõult umbes 12 euroga 10 aastat tagasi või selle ekvivalendiga kroonides. Te ütlesite, et seda oleks vaja  tõsta, aga puuduvad võimalused. Kui me vaatame Eesti eelarve mahu kasvu, siis 10 aastat tagasi võeti siin saalis vastu 2004. aasta eelarve, mis oli 47,6 miljardit krooni umbes ehk napilt-napilt üle kolme miljardi euro. Täna me arutame eelarvet, mille maht on umbes 8 miljardit eurot. Kui te ütlete, et vaja oleks, aga võimalused puuduvad, kuidas te hindate, kas selle eelarve kasvu arvestades on see võimaluste puudumine objektiivne või on see pigem subjektiivne ja tuleneb valitsuse seatud prioriteetidest, mis on teistsugused kui lastetoetuste tõus?

Margus Tsahkna
Aitäh! Kui minna üldse sellele teemale, kui suure mahuga oli eelarve 10 aastat tagasi ja kui suure mahuga see on täna, siis seal on kaks aspekti. Täna meil on eelarve mahu sees ka kõik need Euroopa Liidu toetused, mida meil tollel korral sellises mahus kindlasti ei olnud, mida me ei saa kasutada jooksvate kulude katmiseks sellisel kujul. Teine asi on see, et kui me vaatame sotsiaalvaldkonda tervikuna, siis ma ei oska praegu peast öelda, kui palju on tegelikult selle osakaal tõusnud, aga ta on olnud igal aastal suurem ja suurem ka järgmine aasta. Küsimus on lihtsalt selles, et tõepoolest, kas oleks pidanud selle kümne aasta jooksul tõstma ka esimese ja teise lapse universaalset lastetoetust. Ka teil on see vastutus selle kümne aasta jooksul olnud. Ma tean, et need vaidlused on kindlasti käinud, aga seda ei ole tehtud. Samal ajal on tehtud teisi meetmeid selle kümne aasta jooksul. Seesama vanemahüvitise otsus on ka ju see raha, mis läheb laste kasvatamiseks, ja ka kõik teised, mis ma olen siin ette lugenud. Ei ole unustatud kogu laste ja perede poliitikat ära selle kümne aasta jooksul. Ma olen jätkuvalt seisukohal, et laste- ja perepoliitikaks tuleb ette näha rohkem raha kui täna riigieelarves, ka proportsionaalselt. Lihtsalt me peame olema kindlad, mille jaoks me selle järgmise kvantitatiivse rahalise hüppe täpselt kasutame. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Sven Mikser, teine küsimus!

Sven Mikser
Aitäh! Me teame, et kui vanemahüvitist mitte lugeda peretoetuste hulka, siis peretoetuste maht sotsiaaleelarve kasvu sees on pigem olnud negatiivne. Kas te ütleksite selgelt välja, kuna valitsuskoalitsiooni poliitikud on vanemahüvitist vastavalt vajadusele käsitlenud kord peretoetuste osana, kord mitte, kas te ütleksite selge valitsuskoalitsiooni ühtse seisukoha, kas vanemahüvitis on siis vaadeldav peretoetusena või mitte? Aitäh!

Margus Tsahkna
Vanemahüvitis on vaadeldav rahaliste vahenditena, mis kindlasti lähevad laste kasvatamist ja peresid toetavate meetmete hulka. Aitäh!

Näete siis, et Tsahkna arutles ka ise, kas oleks pidanud 10 aasta jooksul tõstma esimese ja teise lapse universaalset toetust (300krooni->19,26€). Samuti jättis ta vastamata, kas vanemahüvitis on peretoetuste hulgas või sellest eraldi.

Omaette teema on vanemahüvitis, mis on hakanud ületama peretoetusi ehk lapsetoetusi.

 Marianne Mikko
Suur tänu! Kui sotsiaalkomisjoni esimees kohtub teiste Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide sotsiaalkomisjonide esimeestega ja jutuks tuleb lastetoetus, siis ma palun kirjeldada, mis näoga võetakse vastu eriti meist põhja ja lääne poole jäävate riikide sotsiaalkomisjonide esimeeste poolt see teade, et meil saab lapsetoetust perekond ainult 19 eurot. Aitäh!

Margus Tsahkna
Aitäh! Lastetoetustest väga tihti ei räägita, küll aga imestavad teiste riikide sotsiaalkomisjonide esimehed (kuigi need jaotused on väga erinevad, sellist universaalset komisjoni nagu meil, mis katab ära kogu ravikindlustuse, tervishoiu, pensionisüsteemi, tööturumeetmed, kõikvõimalikud toetused laste ja perede teemal, sellist ühte komisjoni, mis hõlmaks kõiki neid teemasid väga ei ole, väga tihti on tööministrid, töökomisjonid jm eraldi), meie puhul imestatakse seda, et kuidas me suudame oma elatustaseme juures pidada üleval nii võimsat vanemahüvitise süsteemi. See on pigem see küsimus, kuna ka on päris arenenud ja meist elatusstandardi järgi kõrgema tasemega riigid sellist süsteemi üleval ei pea. Pigem on olnud see küsimus, et miks me tegime sellise valiku. Aitäh!

Siia juurde lisan oma graafiku artikli juurest Valitsusliit nelja aastaga: peretoetused -6,3%, vanemahüvitis +145,4%

Vanemahüvitist majanduskriis ei puudutanud. Riigieelarve eraldised aastail 2007-2012 peretoetusteks ja vanemahüvitiseks. Andmed: Rahandusministeerium. Graafik: Virgo Kruve

Samuti jäi mulle kõrva jahmatav info Heljo Pikhof seaduseelnõu tutvustuselt: “Prognoositud 30 361 pere asemel maksti septembris vajaduspõhist peretoetust 3814 perele.” Järeldus: Valitsuse välja kuulutatud sotsiaaltoetuste reform oli tegelikult ebaõnnestumine, millega ei tulnud kaasa 87% potentsiaalsetest abivajajatest.