Saksamaa sai 3 kuud hiljem valitsuse
22. septembri valimistest on möödunud ligi 3 kuud ja täna saadi viimaks ametisse valitsus, mida juhib kolmandat korda Angela Merkel. Minu jaoks oli kõige võõristavam näha kaitseministrina naist. Just sellel kohal, sest kaitseminister tähendab valmisolekut rünnakuks ja surmadeks. Tuleb pidada kõnesid elavatele langenutest ja põhjendada, miks nende surm ei olnud mõttetu ning kuidas nad andsid oma surmaga panuse riigikaitsesse, bla-bla-bla. Nii vähe või palju kui tean, siis seal on kutseliste(palgaline) armee, mis pole eriti arvukas. Küllap saab isegi naine nende juhtimisega hakkama. Probleem on pigem inimeste tasandil, sest mina kujutan ette kaitseministrit visiidil mõnes probleemses piirkonnas ja riigis, kus on kamp halbu relvastatud inimesi(mehi), kes ei võtaks naist kunagi võrdväärse partnerina kõnelustel.
Ajaloost on tuua huvitav episood, mida ma väga täpselt ei mäleta aga see kõlast umbes täpselt sedasi. Rooma impeeriumi armeed kartsid kõik rahvad ja sõjalist konflikti prooviti vältida. Nii sattus üks paarikümne tuhandeline vaenulikult meelestatud sõjavägi impeeriumi piiride lähedale ja neile läks vastu üks vanemapoolne Rooma senaator oma teenriga. Kõnelusi peetigi tema telgis, kus ta esitas väepealikule ultimaatumi, et ta peab oma väed tagasi viima või edasi minnes järgneks roomlaste poolt sõjakuulutus. Väepealiku kimbatusse ajamiseks tõmbas ta maapinnale tema ümber ringi ja ütles, et ka sellest välja astumine tähendab roomlastelt sõjakuulutust. Nii juhtuski, et väepealik sõlmis rahu, sest ta kartis selle vana mehe selja taga peituvat Rooma impeeriumit, mitte teda ennast või tema teenrit.
See näide tänapäeval enam ei toimiks, sest Saksamaa pole sõjaline jõud, mida maailmas kardetakse ja mille diplomaatia saab rajaneda sõjalise jõu kasutamise ähvardusel. Kui sedasi mõtlema hakata, siis naine kaitseministrina võibki Saksamaal hakkama saada, sest tema töö on sarnane suurfirma juhtimisele, kus talle antakse eelarve, mille ta peab teistele kontsernidele (erasektorile) ära maksma kas relvastuse või inimeste palkade (sh missioonide) eest.