Fenestra AS lõpetab samamoodi pankrotiga kui Glaskek AS või muud buumifirmad
Eesti on skeemitamise maa. Soomes läks Fenestra Oy 28. jaanuaril pankrotti aga Eesti tütarfirma teatab oma kodulehel, et tegutsevad edasi “tavapärases rütmis.” Ilmselt on neil juba plaan olemas, et moodustada uus juriidiline keha, mille alla väärtuslik üle kanda või on see neil juba tehtud, sest nagu kirjutas ühe portaali artikkel, siis kahjumis on kontsern olnud 2006. aastast alates.
Olen varem kirjutanud mööblimüüja www.Living.ee kavala skeemiga pankrotistumisest, kus internetipood registreeriti ümber teisele asutatud firmale(Akerston Grupp OÜ->Living.ee OÜ) ja nime tuntuks teinud Langersen OÜ lasti ligi miljoni kroonise maksuvõlaga (+muud) Narva linna registreerituna pankrotti.
Mul on meeles, et Glaskek AS oli ka suur akende ja uste tootja ning läks koos majanduskriisiga pankrotti. Lisaks veel teisi väikseimaid ja vähem tuntuid (näiteks Antsla Aknatehas OÜ või Plasmet Aknatehas OÜ) firmasid. Mäletan veel Tallinnas Pärnu mnt ääres olnud ärimööbli tootja Thulema AS salongi, mis on samuti ära kadunud. See jäi mulle meelde ühe ETV saate salvestusega(pühapäeva õhtune pikk AK), kus sealne töötaja rääkis Eestis uudsest saneerimise protsessist ja avaldas lootust, et firma saab jätkata. Vaatasin registritest, et plaan ei läinud läbi ja pankrot tuli ikkagi 21.06.2010.
Mis saab Fenestrast?
Soomest leidsin viimase uudise 5. veebruarist, et sealne pankrotihaldur proovib kahte töötavat tehast müüa tervikvarana. See on ka mõistlik, sest töökohad ja masinad jäävad alles ja toodavad edasi. Ühest uudisest leidsin ka tema tsiteerimise, et tootmine jätkub vähemalt senikaua kui jätkub toorainet.
Kõige tõenäolisem on ka Eesti Fenestra puhul tootmise jätkumine ja uue omaniku leidmine, kes siis tootmist jätkab. Midagi taolist proovis Rein Kilk oma Pere kontserniga. Sellest oli ka alles hiljuti uudis, et Tartu leivatehas pandi uue omaniku poolt seisma ja taaskäivitamine on ebaselge. Võib isegi öelda, et kord peatatud tootmist on hiljem väga raske uuesti käivitada, sest tootel on negatiivne taust küljes ja konkurendid ei jäta seda ära kasutamata.
Ehitusturg on minu arvates üsna ära külmunud ja puudub nõudlus akende ja uste sellise hulga järele nagu on buumi aegadest jäänud tootmisvõimsusi. Nii peavadki osad tootjad turult kaduma, sest nende tootele pole ostjat sõltumata selle kvaliteedist või hinnast. Süüdi on muidugi valitsuses olevad poliitikud, kes on samad alates ehitusbuumi käivitumisest (2005. Ansip) kuni kokkuvarisemiseni. Riik on proovinud seda sektorit küll elavdada aga rohkem kraavide (torude), asfalti(teed) ja betooniga(sillad ja ristmikud, Muuga sadama kai).