Virtuaalne orjus
Sotsiaalmeedia. Tänapäeva sõltuvus ja haigus. Muidugi tore, et igaüks saab oma mõtteid, pilte ja videosid avaldada ja levitada aga selle tulemusel on meil palju ebaolulist infot ning vähem tähelepanu tõeliselt olulise jaoks. Muidugi võib küsida, kas üldse peabki elu olema sihipärane ja “õige” eesmärgiga või saab jääda ka ebaolulise info tasandile elama. Mina vähemalt tahaks sealt üles pürgida.
Olen juba ammu märganud, et Facebook hakkab kohe e-maile saatma kui mõni päev on vahele jäänud. Saan neist ka täiesti aru, sest nad tahavad ju reklaame näidata. Justkui ma elaksin nende jaoks. Tegelikult muidugi mitte, sest neid huvitab vaid minu tekstide ja piltide taustale reklaami näitamine. Sinna vahele küsivad järjepidevalt ka minu mineviku ja praeguse info (elukoht, mobiiltelefon) kohta, et ikka saaks otsekanali reklaami läkitamiseks. Võimalik, et küsivad seda ka NSA osakonna kohustuste tõttu. Ilmselt on rahvusvaheline seadusandlus selline, et NSA ei saa küsida kümnete ja sadade tuhandete kasutajate kohta Euroopa väikeriigis aga kui need kümned tuhanded inimesed loovutavad oma isiku kohta käiva info USA erafirmale (antud juhul Facebook aga ka Google, jne), siis nende käest info küsimine läheb juba USA siseriikliku regulatsiooni alla. Mina olen Facebooki lepingu läbi lugenud ja leidsin, et mul on väga vähe õigusi ja loovutan needki firmale. Mulle jääb vaid kohustus enda kohta õiget infot avalikustada, reklaame taluda ja hoiduda tegevustest, mis võiksid nende äri ükskõik kuidas kahjustada sh, teisi kasutajaid.
Võib tunduda juba möödunud tähtsusega tegevusena aga mina olen enda jaoks tähtsamale kohale seadmas just neid lehekülgi, kus ma ise olen omanik ja kontrollija. See, et ma nüüd vähem kirjutan, tuleneb lihtsalt vaba aja hulgast.
Olen leidnud veel ühe suure plussi oma blogi ja kodulehe ülevalhoidmisele: neil on mälu. See tähendab, et ma saan mineviku kirjutistele viidata või neid täiendada/uuendada. Facebook on loodud kiirtoidu põhimõttel, et täna tarbid ja homme oled kõik ära unustanud ja lähed uuele ringile.
Ah, seda ka, et tegelikult pidin kirjutama suve tulekust. Päev oli pilvine ja jahe ning keskpäeval sadas rahet(see näitab kui jahe oli õhk). Kuulasin hommikul raadiost, et kusagil peeti isegi triatlonit. Mul hakkas jahe ainuüksi mõttest praeguse vee temperatuuri peale, sest see pole eriti soe. Viimased nädalad on olnud sellised jahedad, mitte kuumad.