Trahviriik Eesti – Reformierakonna saavutus

Uue valitsuse kõnelustel lepiti kokku, et “alates 2016. aastast tõuseb trahvi päevamäär kahekordseks.” Rahalise karistamisega küll rikkamat riiki ei saa.

Eestis kestab majanduskriis, sest ühtegi erandkorras tõstetud maksu ei ole langetatud tagasi kriisi eelsele ajale. Käibemaks on endiselt 20% ja mitte 18%. Kuni 2009. aasta 31. maini oli töötuskindlustusel töötaja maksemäär 0,6% ja tööandja maksemäär 0,3%. 2014. aastal on see vastavalt 2% ja 1%. Sisuliselt siis 3x kõrgem. Aastateks 2015–2018 on töötaja maksemäär 1,6% ja tööandja maksemäär 0,8%, mis ei ole võrreldav kunagi olnud määradega. Tulumaksu on alandatud 1% aga samal ajal tõsteti eelpool toodud määras töötuskindlustust ehk mingit alandamist 2015. aastast keegi ei ole saanud.

Maanteede äärde tekkisid majanduskriisi aegadel ka kiirusemõõtjad, sest nemad töötavad erinevalt inimestest politseinikest ööpäevaringselt ja neid saab ühendada infosüsteemis ka trahvide väljakirjutamise rakendusega ehk siis nad teenivad ennast tasa ja veel pealegi.

See pilt sai tehtud 2011. aasta valimistele mõeldes. Nüüd on järgmised valimised toimunud, Andrus Ansipi asemel oli ligi aasta peaminister Taavi Rõivas aga olukord on ikkagi endine. 9 aastat peaministrina buumi ja majanduskriisi põhjustanud Andrus Ansip on nüüd ära põgenenud Brüsselisse ja elab juba viie rikkama riigi hulka kuuluvas riigis. Ütle veel, et poliitikud vastutavad oma vigaste otsuste eest.

Millal saavad poliitikud aru, et trahvidega ei saa majandust kasvama, inimestele töökohti ega kellegi heaolu suuremaks? Seda kõike viib ellu liberaalseks nimetatud Reformierakond.