Vabaerakond on häkitud ja ajutiselt suletud

“Väljendamaks selgemalt oma maailmavaatelist tuuma, otsustas Vabaerakonna juhatus võtta erakonna nimeks Eesti Libertaarfeodalistik Erakond. /…/ Juhatuse otsus läheb kinnitamisele Vabaerakonna 27. mail toimuval üldkoosolekul.”

Selline ehmatav teade oli täna keskpäeval aadressil vabaerakond.ee/?p=1

Kui minna esilehele, siis seal oli pilt korras.

Minu jaoks on see ka läbielatud kogemus, kus keegi muudab pahatahtlikult serveris olevat esilehte ja rikub kogu lehe. Tookord ei olnud probleem minu lehtedes, vaid serverit hallanud firmas, sest ka teiste kasutajate kontod said ära rikutud ja faile muudeti root õigustega massiliselt kõigis kaustades. Isegi kui sellega polnud seotud toimivat domeeni.

Sellest eelnevast tulenevalt ei ole mul tundeid vabaerakonna lehega toimunu suhtes. Ma ei tunne neile kaasa ega tunne ka kahjurõõmu. Selliseid asju lihtsalt juhtub, kasvõi kellegi kolmanda süü tõttu.

Hoopis huvitavam küsimus on minu jaoks, kuidas oskas Tarmo Jüristo sellele facebookis viidata kui esilehelt ei lähe sinna linki? Kas see viitab teo toimepanemisele? Kui häkkimine ei paista välja ja aadress pole ootuspärane, siis sellele niisama ei juhtu.

Selle järel tulid teiste kommentaarid ja nüüd ka ametlik teade Delfis.

Sellise raskestileitava aadressi avastamine võis olla juhuslik ja see sisu olla seal ka pikemalt. Kuigi postituse sissekanne on tänane(22. aprill), siis seda saab ka muuta.

Kuidas oleks õige käituda rikutud lehe või häkkimise avastamisel?

Kõige kindlam on ilmselt vaikida, sest siis ei saa keegi ka kahtlustada selle toimepanemises. Teine valik on mõnevõrra parem ja õilsam ehk teatada privaatselt lehe omanikule. Muidugi võib ta selle peale vihastada aga vähemalt pole tal põhjust uskuda, et teataja on ka selle korraldaja. Kolmas variant on teatada avalikult enda “avastusest” aga kui selle märkamine pole üheselt arusaadav(näiteks esilehelt), siis see tekitab kahtlust ja loob võimaluse, et korraldaja otsib tähelepanu sellest ise teatades. Neljas variant käitumiseks on neile, kes loevad sotsiaalmeediast kellegi lehe häkkimisest ja peavad nüüd omakorda valima eelpool kirjeldatud valikute vahel: ei teata kellelegi, teatad lehe omanikule või jagad edasi ja levitad. Seda muidugi siis kui nad uudishimust lähevad kontrollima, et kas tõesti kellegi lehel on selline imelik info.

Lugejate lohutuseks võin kinnitada, et kõige ilmsema esilehe häkkimise korral pole te ilmselt esimene, kes selle avastab ja võiks sellest teatada. Praegusel juhul oli tegu keerulisema juhtumiga, sest tavaline kasutaja ei märkagi seda, kuna ei tule lihsalt sellise aadressi otsimise peale. Neid on vähe, kes tegelevadki koodist vigade otsimisega ja võiksid jõuda selleni, et avastavad kellegi teise eelnevalt toime pandud teo.

Inimesi motiveerivad erinevad asjad aga minu jaoks on halvas nimekirjas need, kes tahavad teiste tööd või loomingut rikkuda. See on negatiivne energia. Lõhkuda on lihtsam kui uut luua ja selle pärast ma neist halvasti arvangi. Samas võib neid võtta ka vajalike kriitikutena, kes panevad süsteemi proovile. Seda muidugi selle piirini, kus infot ei kustutata ega proovita sellega teenida tulu(müüa infot edasi, kasutada enda äris, küsida raha sisu kripteeringust vabastamise eest).

Kell 14:20 on leht suletud, mis on tegelikult väga halb variant, sest nüüd märkavad seda ka need, kes tulid erakonna esilehele. Mina oleks rikkunud selle illegaalse wordpressi kataloogide nimed ja lootnud, et selle blogi äravõtmine ei riku Drupalis tehtud põhilehte. Selle järel hakanud andmebaasist vaatama, et kus see üldse asub ja sidunud lahti muude kodulehe lahendustega.