Protest Rõivase valitsuse aktsiisitõusu vastu
26. aprill 2015 on Eestis protestimise päev. Ollakse vastu värskelt alustanud Taavi Rõivase 2. valitsuse plaanile tõsta bensiini ja diislikütuse aktsiisi.
Isegi taevas nutab täna selle hinnatõusu peale(sajab vihma, eile oli päikseline ja soe). Transpordi pealt ei saa kulusid kärpida, erinevalt alkoholi ja tubaka aktsiisidest, mis on sõltuvuse ja valiku küsimus. Kütuseaktsiis kajastub lõpuks kõigis kaupades ja teenustes, sest mingis etapis on transporti kasutatud. Erandiks võib olla vaid internetis pakutavad teenused ja side, kus liigub elekter mööda ülekandeliine või läbi õhu.
Rõivase valitsus saab nüüd endale kaela järjest suureneva meelepaha, sest riigil on vaja makse tõsta ja neid asju, mida on maksude ja aktsiisidega maksustatud, on varasemast vähem. Isegi sotsiaalmaksu määra langetati 1%(32-le), kaotatud on elamumaa maamaks ja paadimaks/müügimaks.
Eesti probleem on maksukoormuse kandumine kõige väiksema sissetulekuga inimestele, sest käibemaks on majanduskriisi järgselt püsinud 20% peal(varem oli 18) ja see vähene raha, mis tuleb palkade ja toetuste tõusust, viiakse tõusvate hindade tõttu veel samal kuul poodi tagasi ja riik saab sealt ka käibemaksu. Samuti ei ole madalamat käibemaksu toidule(on soomlastel) või kaugküttele(see oli kuni majanduskriisini).
Eestis puuduvad omandiga seotud maksud, mida saaks võtta jõukamatelt inimestelt: kinnisvaramaks, automaks. Kumbki neist ei välista olukorda, et maks rakendub alles teatud omandi väärtuse ületamisest. Pretsedent on olemas tulumaksuna, millel on ka tulumaksuvaba osa, mis kehtib nii vaestele kui rikastele.
Täna on ka Pronksiöö 8. aastapäev. Tookord peksid IRL, SDE ja Reformierakond vähemuskeele kõnelejaid, sest valimiskampaaniasse oli tõmmatud Tõnismäel asunud mälestusmärk. Selle provokatsiooni loomisega alustasid Isamaa ja Res Publica liikmed juba 2006. aasta kevadel. Meenutan mõnesid nimesid: Kalev Andres Rebane, Jüri Böhm(lahkus 16.03.2014), Jüri Liim(lubas ausamba õhku lasta aga vist ei olnud erakonnas). Teisel pool olid Dmitri Klenski, Dmitri Linter. Nende vahel oli veel Martin Helme, kes vahetult enne 2007. aasta valimisi käis Tõnismäel kähmlemas.
Politsei nuiad, pisargaasi ja koerad inimeste vastu saatnud tookordne siseminister ja SDE esimees Jüri Pihl oli juba paari aastaga oma kasulikkuse minetanud. Formaalselt sai temast vabanemine alguse 2. detsembril 2009 KAPO-le (Kaitsepolitseiametile) esitatud avaldusega, milles ta palus alustada kriminaalmenetlust Andrus Ansipi, Urmas Paeti ja Rein Langi suhtes.
Pärast Pronksiööd on tugevdadud side jälgimist telefonides ja internetis ning võetud vastu seadusemuudatusi, mis piiravad protestimist. Näiteks Eestis saab protestil näomaski kandmise eest kohe 3 aastat vanglat aga 2014. alguses Ukraina provokatsioonide ajal meie ajakirjanikud õigustasid näomaskides lõhkujaid. Sellega kukutati seaduslik president Viktor Janukovitš, aidati võimule USA jooksupoisid ja uute valimistega seadustati nende võimule jäämine. Eestis ei olnud Pronksiöö eesmärgiks midagi muud kui ühiskond lõhkuda omavahel tülitsevateks ja kahtlustavateks rühmitusteks ning luua politseiriik, mis mõlema osapoolega mängiks.