B.S. Hunt: tahan oma last piisavalt traumeerida

Täna sattusin lugema tv3 lugusid, mille hulgas oli B.S. Hunt mõtted asendusemadusest. Allikas oli Taavi Libe(-seks) podcast pealkirjaga “Miks me oleme idioodid.”

Kogu saadet ei lingi, see oleks nagu avalikult ekskremendi eksponeerimine ja põhjenduseks piisab 16 sõnast: “Ma tahan oma last piisavalt traumeerida, et ta oleks naljakas, aga mitte enesetapule kalduv,” naerab ta.

Ma lugesin seda korduvalt, ka komade vahelt ja leian, et B.S. oleks halb ema. Kõlab nagu sadist, kes mingi tuju pärast traumeerib last. Tõsi, see on hüpoteetiline laps aga mitte miski ei takistaks pidevalt purjus B.S.-il(tema rasedust pidi takistama pidev vajadus šampuse järele) ka tegelikult rasedaks jääda ning see lapsekatse läbi teha. Siiski peaks täiskasvanu hoiduma sõnadest, justkui tal on halvad kavatsused teise inimese või oma lapse vastu.

Suvisel ajal oli see asendusemaduse teema kindlasti PR-osakonnast lendu lastud part, sest viimati arutati parlamendis seda 5 aastat tagasi ja enne seda oli toimunud juba 4 arutelu. Kuna PM artiklis sai sõna minister Liina Kersna, siis arvatavasti on Reformierakond sellega päri. Isegi kui praegu tuli see B.S. värvikast kõnepruugist, pean tõenäoliseks vastava eelnõuga väljatulemist. See on hea lõhestav teema, nagu USA abordi küsimus.

Kokkuvõttes sai Taavi Libe tähelepanu inimesi puudutava küsimusega, sest sellel oli sadakond kommentaari. Natuke varasem lugu Grete Paia korduvast armumisest oma mehesse oli saanud 1 meeldimise.

Isegi kellegi aluspüksid olid tekitanud 2 reageeringut(pildi kohal). Kui B.S. tahtis meediasse saada täiendavate lugudega, siis see kindlasti õnnestus. Samas võib see ära lörtsida asendusemaduse teema, sest edaspidi surrogaatemast rääkides tuleb minu silme ette Brigitte Susanne Hunt sõnadega: “Ma tahan oma last piisavalt traumeerida, et ta oleks naljakas…” Minul ei olnud naljakas. Arvan, et last soovivatel naistel ka ei olnud naljakas teema ärakaaperdamise pärast.