Pärast painavat unenägu väldi telekat
Sain tagantjärgi targemaks, et pärast painavat unenägu pole soovitav päeva alustada teleka sisse lülitamisega. Hommikul ärgates oli mul veel meeles pahade tulnukate käest elu eest põgenemine ja siis teatas CNN, et eurotsooni ootab 50 aasta suurim majanduslik kukkumine. Seejärel BBC, et kliima soojenemine on arvatust hullem. Varem polnud arvestatud igikeltsa sulama hakkamise mõju. Samuti sellega, et arengumaade suurenev vajadus elektri järele kaetakse enamasti söel töötavate elektrijaamadega. Hiinlased on küll alustanud 54 (2007. andmed) tuumajaama ehitamist aga kes teab millal need globaalseks saavate majandusraskuste ajal ka valmis saavad. Äkki peetakse olulisemaks 21 miljoni tööta jäänud inimese rakendamist kui tööstus niigi ei vaja enam sellises mahus elektrit?
Ma räägin väga harva ennast puudutavatest asjadest, sest internetis on piisavalt hingepuistamise päevikuid ja kellele see ikka huvi pakuks. Kui siis ehk neile, kelle isiklik elu on tühi ja kõle ning peavad seda siis kompenseerima teiste elust blogi või seltskondliku ajakirjanduse vahendusel osa saades.
Eile õhtul vaatasin ühte möödunud sajandi komöödiat, kus tegevus toimus kosmoselaevas. Esmalt üritati inimnäolist robotit ehk androidi (sama vähe silmi pilgutav kui Andrus Ansip) valetama õpetada. See ei õnnestunud eriti. Siis saadi kosmosest hädakutsung ja planeedile asja uurima läinud android leidiski sealt võluva nais-androidi, kelle ta siis laeva tagasi tõi. Teine meeskonna liige oli siis hologramm (ilma tahke kehata aga inimnäoline) ja tema nägi päästetus hoopis enda liigikaaslast ehk siis hologrammi aga pikkade brünettide juustega. Ah, jaa, unustasin varem mainida, et need kosmose rändurid olid meeskond. Kolmas neist oli inimene ja tema nägi päästetus sellist lühikeste juustega punkarit. Neljas tüüp oli dracula kihvadega ja tema… nägi selles iseennast. Loo sisu oli selles, et päästetu oli hoopiski mingi keerulise nimega eluvorm, kelle kohtamisel nägid kõik oma unistuste partnerit: android nägi ilusat naisrobotit, hologramm teist pikajuukselist iludust, mees nägi punkarist naist ja vampiir ei näinud siis kedagi teist peale iseenda. Õnneks tuli välja, et see mimikri võimetega eluvorm oli rahumeelne ja pärast tema pettuste avastamist polnud ka keegi väga pahane. Robot läks suurt blögast mäge meenutava ollusega isegi õhtusöögile. Igatahes oli seriaalis tehtud sedavõrd head tööd, et ma vaatasin see pool tundi lõpuni ja sain teada, et tegemist oli 1991. aasta tootega.
Pärast seda pole vist sugugi tavatu, et täna hommikul oli minu viimaseks unenäoks just nimelt kosmose ja tulnukaid täis laevas seiklemisega seostuv lugu. Mäletan, et nägin ennast koos kümnete teiste meeskonna (äkki oli ka mõni pikajuukseline brünett, ei mäleta täpselt) liikmetega tegemas tavapäraseid töid kui tuli häire, et laevas on märgatud tulnukaid. Seejärel toimus nendega vaenulik kokkupõrge, mis läks üle võitluseks koridorides ja erinevates ruumides. Mingil hetkel toimus automaatne sektsioonide lukustus ja saime asja üle järele mõtlema hakata. Siis selguski, et tulnukad pidid meie hulka sulanduma läbi mimikri ehk välise jäljendamise. Õnneks leidsime lahenduse selliste isehakanud inimeste paljastamiseks. Tuli välja, et etanooliga pihustamine paljastas nende tegeliku olemuse ja õnneks polnud nad mingid vampiirid, vaid pigem sellised blögased ja lopsakate vormidega tegelased nagu õhtuses seriaalis. Varsti pärast seda tuli ka ärkamine. Ja mõne minuti pärast sisse lülitatud telekast tulid siis need kaks kurjakuulutavat teadet majanduse ja kliima kohta.
Selleks korraks siis kõik ja tublid freudistid ning hingekirurgid võivad tööle hakata. Mina ei saanud unenägude seletajast mingit selgitust nähtule aga ega ma väga tõsiselt ei otsinudki seda.