Suur munasõda Rannamõisa all

Majanduskriis on toidutööstused ajanud üksteise tagant kaubamärke varastama. Maag Grupp, mitte segi ajada selle firmaga, mis müüs Mart Laari valitsuse ajal rublad Marek Strandbergi ja Agu Kivimägi kaasabil Venemaale, hakkas nüüd protestima Tallegg´i kaubamärgi peremuna peale. Nad väidavad, et lisades ette sõna Rannamõisa, saame hoopis uue kauba. Antud juhul siis on sõna ja graafiline kujutis sõna “peremuna” peale Tallegg´i omand aga Maag Grupp pani sinna ette “Rannamõisa peremunad” ja arvab, et nii ongi lubatud. Vaat kui tore.

Oma maakohtule esitatud vastuhagis väidab aga Maag Grupp, et «Peremuna» pole üldse kaubamärk, vaid muna tüüpi kirjeldav üldistav mõiste, mida seetõttu poleks tohtinud üldse kaubamärgina registreerida. Ettevõte üritab hagis tõestada, et «peremuna» tähendab mõistena lihtsalt keskmise suurusega muna. «Kuid see olnuks liialt pikk ja lohisev, seetõttu võtsidki munatootjad keskmise suurusega munade tähistamiseks kasutusele «peremunad»,» selgitas ettevõtte tegevjuht Margit Talts.

«See oleks sama hea, kui keegi patenteeriks enda nimele mõiste «lastevorst», «pereleib» või «kodusai»,» tõi Talts näiteks.

http://www.postimees.ee/?id=86025

Siinkohal tuleks tähelepanu juhtida, et tädi Talts ei tea kaubamärkidest ööd ega mütsi, sest muidu ta ei räägiks “patenteerimisest.” Krt, täielik ajukääbik see Margit Talts, pole isegi kaubamärgiseadust lugenud, sest muidu teaks, et patenteeritakse leiutisi aga kaubamärke registreeritakse.

Minu jaoks on siin Tallegg käitunud ainumõeldaval moel ja Maag toidutööstus koos oma ripatsi Poultry Meat OÜ-ga võiks pankrotti minna. Loomulikult on kõik kanamunad pealtnäha ühesugused aga läbi nime saavadki nad eristatud. Praegu on näiteks müügil: “Koks! kanamunad”, “värsked hommikumunad” või “häämuna”. Ma ei saa aru, miks on vaja piraaditseda konkurendi tootega või isegi seda õõnestada praeguse kohtuskäiguga ja mitte ise mõnda vahvat nime välja mõelda? Näiteks tervisemuna, loodusmuna(vabapidamisega kanalt), puurimuna (puuris peetavalt kanalt), ökomuna(ökofriikidele topelthinnaga) või tarkusemuna. Selle viimase võrdluseks on näiteks olemas “tarkusevesi”,  “kodeeritud tervisvesi” ja “võluvesi”.

Lõpetuseks võiks siis Margit Taltsi filosoofia järgi hakata ettevõtja villima Tallinna Pepsit, sest vaadake, pepsi tähendab ka üldtuntult kemikaalidega (annavad värvi, lõhna ja maitse mis puhtal veel puudub) saastatud vett, mis ei paista läbi. Tallinna Pepsit aga saaks vaid valitud kohtadest Tallinna kraanivees, kus elavad sees näiteks väiksed ussikesed. Ega nende olemasolu muidu ei märkakski aga vaid siis kui jäävad torule pandud filtrisse kinni. Või sõna Tallinna probleemide korral võiks teha ka Paljassaare Pepsi, sest oluline on nimes kasutada teise tootja geograafilist asukohta (Rannamõisa on Talleggi kodukant). Või näiteks  Värska pepsi.

Kurb muidugi, et AS Maag on samasugune sullerdis kui möödunud sajandi rublafirma.

Loe lisaks EPL http://www.epl.ee/artikkel/459887