Politsei ajakirjandus ja politseiriik
Eesti ajakirjandus meenutab järjest rohkem oma teemade valikuga krimireporterit. Jääb mulje, et kui mõnest avariist või pussitamisest ja joomingust ei räägita, siis seda justkui poleksi olemas olnud. Ajakirjanikud maksavad ka näiteks röövimise ohvrile 1500 krooni veel raha. Loomulikult, nad peavad millegagi oma lehti ja saateid täitma ning verine informatsioon tekitab ka lugejates huvi. Pole siis imestada, et kui kohus peaks röövimisest rääkijat karistama trahviga, sest ta seadis info avaldamisega ohtu kuriteo uurimise, leiavad ajakirjanikud vajaliku olevat seda hüvitada. Ma tegelikult saan aru Virumaa Teataja ja Rentsli Reporteri ajakirjanikest, kes maksavad Aaspere postkontori trahvi saanud töötajale selle välja, sest vastasel korral ei oleks järgmise röövi või tapmise puhul inimesed enam sugugi nii altid infot ja üksikasju avaldama. Kes see ikka tahaks ajakirjanikuga suhelda kui sellega kaasneb 1500 kroonine trahv. Lisaks oli see summa ära koondatud postkontori töötajale kindlasti ühe või paari kuu elamise raha.
Loe lisaks: http://www.epl.ee/artikkel/461192