Autorikaitse suretab Eesti muusikud
Pealkiri tuli veidi ettevaatav aga praegused Eesti Autorite Ühingu sammud muusikavideode eemaldamiseks youtube.com keskkonnast toovad selle paratamatult kaasa. See ühing piirab kultuuri levikut, sest neil on jäänud kasumi protsent sellelt saamata. Aga kümnis on ainus asi, mis neid huvitab.
Nime poolest küll autoreid esindav aga tegelikkuses kõige ehtsam liiakasu võtjate punt mõtleb ainult hetkelisest huvist lähtuvalt. Neid ei huvita artisti loomingu laiem levitamine, tuntus ega ka mitte populaarsus. Nad loodavad, et muusik on justkui tsirkuse artist, kelle iga näitamine peab kaasa tooma tema turjal elavate parasiitide (manager, plaadifirma, reklaamiagentuur, laulude kirjutajad, meikijad, rõiva disainerid ja isegi kontserti transamehed) jaoks mingi sissetuleku. Youtube video on selles mõttes kahjumlik, et ahelas ei liigu ühtegi raha, mille pealt oleks võimalik oma protsenti saada. Järelikult oleks parem kui neid poleks üldsegi olemas.
Sama organisatsiooni vanemeksperdi Kaido Männi sõnul on olnud juhuseid, kus muusikud on uurinud, miks nende endi üleslaetud lood on maha võetud. «Eks me oleme siis seletanud, milles asi. Et kui nad on autorite ühingu liikmed, siis nad peavad põhimõtteliselt selleks luba küsima, et seda üles panna,» selgitas ta.
Erik Mandre sõnul on olnud olukordi, kus üks autoriõiguste omaja soovib, et lugu oleks veebis väljas, kuna see on hea reklaam. Teine osapool on selle vastu ja kolmandal on täiesti ükskõik. «Muusikavideo puhul on autoriõigused nii fonogrammi tootjal, esitajal kui ka autoril ja piisab sellest, kui üks neist on selle vastu. Siis pole vahet, mida teised kaks arvavad,» kinnitas ta.
Kas panite ikka tähele, et loo autor peab ka oma loomingu levitamiseks autorite ühingult luba küsima? See peaks väga ilmekalt paljastama kogu “süsteemi” olemuse. Kui artisti pealt rahad ei laeku, siis autorite ühingu jaoks on tegemist surnud artistiga ja tema eneseväljenduseks jääb ainult dušši all iseendale laulmine.
youtube video raha maailmas elamisest ja ärimeestest
[youtube=http://www.youtube.com/watch?v=JJ5LJzwjHBw]
Samal põhjusel tapavad ka mobiiliside operaatorid internetis SMS-teenuste turu, sest kõiksuguste vahendajate kaudu võetakse vähemalt 55 protsenti kuni 65 protsenti kliendi makstud hinnast ja järgi jäävast osast tuleb siis maksta veel riigile maksud ja firmat ka arendada. Sellel põhjusel ongi mõnda aega kasumis olnud vaid SMS-oksjonid. Mobiilne parkimine on siinkohal erand, sest tegemist on peale surutud teenusega, mida saab ka rohkem kulude arvestuse järgi tasustada. Loomulikult räägivad SMS teenuseid vahendavad firmad vastupidist juttu aga samamoodi kiidavad ka e-postiga spämmijad oma teenust kui head reklaami kanalit. Tegelikult saavad sellest tulu vaid ohvrite aadressidest andmebaasi loojad (Eestis enamasti Krediidiinfo) ja natuke ka laiali saatjad. Sundkirja saatjad aga langevad samale tasemele lääne viagra ja nigeeria petukirjade saatjatega, kelle võimalused oma toote promoks ei võimalda kulutada üle mõne sendi kirja kohta. Tõstke nüüd käed, kes on spämmi peale midagi internetist ka ostnud või tellinud. Ma olen kindel, et Eestis on teiega umbes sama protsent ka narkomaane ja muidu lolle.