Eilne “virtuaalse kaubamärgi” teema sai täiendust

Kirjutasin eile internetis levivast halvast praktikast nimetada suvalisi domeeni või projekti nimesid kohe kaubamärkideks (isepankur.ee) või siis joonistada registreeringule viitav tähis mõne logo juurde. Täna ilmus Päevalehes vägagi kasulik algmaterjal kaubamärkide maailmaga tutvust teha soovijatele.
JURISTI ABI: Millal saab kaubamärki registreerida? keskendub rohkem selle protseduuri peale läbi vahendajate ja mitte niivõrd otse Patendiametist taotlemisele.

Minu soovitus on eelistada sõnalist kaubamärki. Kui see on omandanud juba laiema kasutatavuse ja tal ei ole enam eristusvõimet, siis tuleks teha kombineeritud kaubamärk ehk lisada graafiline kuju nt veebileht on taoline kaubamärk (VEEBILEHT+kuju). Kui hakata joonistama igasuguseid taustu ja ruute-ringe siis võite sattuda olukorda, kus keegi on juba taolise geomeetrilise kujundi või sümboli registreerinud ja võib minna lausa detailides vaidlemiseks. Selle näitena meenub üks kaubamärgi vaidlus, kus kõrvutati jooksva koera kuju a la kas saba on rõngas või sirge, kas rinnakorv on ette või sirge, jalgade asetus, jne. Kolmas kaubamärgi võimalus ongi vaid graafiline kujutis, nt Nike tõusev kaar. Lisaks on veel heli, lõhna ja ruumilised kaubamärgid (pakendi disain) aga need on väga vähe levinud.

Minu eilsele postitusele reageeris ka ipestonia blogi (IP – intellectual property), millele olen tänulik ja täna käis lugemas ka Patendiamet (www.epa.ee)

.