Palgasõdur võttis töö Eestisse kaasa – tulistas tuttavat
Kui tahate sõjaväelast solvata hinge põhjani, siis nimetage teda palgasõduriks! Rahvusvahelise õiguse mõistes on siis tegemist ebaseadusliku formeeringu liikmega, kes saab oma tapatöö eest raha.
Laupäeva hilisõhtul tulistas purjus Jaak (33) Jõgeva külje all Õuna külas kodutalus venna sünnipäevapeol purjus Margust (33) õlga ja pähe. Kõigepealt kihutas ta mitu kuuli kaminasse, pöördus siis ja võttis sihikule kaaspeolise. Lõpuks suutsid sünnipäevalised hullunud Jaagul püstoli käest väänata.
“Algul sihtis ta üht minu tuttavat meest. Too tõstis käed üles ja Jaak loobus tema tulistamisest. Siis pööras ta end ümber ja hakkas Marguse suunas tulistama. Ei olnud seal mingit raha ega naiste pärast nägelemist mängus,” kinnitab peol olnud naine. “Jaagul pööras lihtsalt katus pealt ära – tal oli ükskõik, kelle pihta tulistada!”
Küla elanikud kinnitavad, et Jaaguga juhtus midagi pärast Iraagi sõjas käimist. “Tunnen veel üht endist rahuvalvajat. Ka tema peamiseks maandajaks on alkohol. Eesti mehi ei tohiks lasta võõrale maale sõdima!”
“Pidusid on tolles talus aeg-ajalt ikka peetud, kuid ei ole seal siiani ühtki pahandust olnud,” ütleb teine. “Küll on Jaak küla peal rääkinud, et tema siin Eestis kopikate eest töötada ei taha ja läheb tagasi rahuvalvajaks.”Prokuratuuri kinnitusel oli tulistaja viimasel ajal töötu. Jaak on Scoutspataljoni endine liige ja osales 2006. aastal missioonil Iraagis, teatab kaitseväe pressijaoskonna ülem Ingrid Mühling.
Prokuratuur käsitleb tulistamist kui tapmiskatset. Eile võeti Jaak vahi alla.
Kurb, et Ansipi juhitud valitsuste 4 aastapäeva möödumisel on kohati meeste ainus saada olev töö minna palgaliseks sõduriks välisriiki okupeerima. Minu arvates oli Iraagi ja Afganistani okupeerimisel osalemine Eesti kaitseväe au ja südametunnistus, sest kuidas muidu kirjeldada meist 12-15 korda suurema rahva juurde relvadega minekut. Kui II maailmasõja ajal käisid Eestist üle saksa ja vene sõdurite saapad, siis nüüd tallab Eesti sõdur tolmuseid teid inimkonna tsivilisatsiooni hällis Mesopotaamias (2003. suvi kuni 2009. aasta alguseni).
Samuti näitab Afganistani narkoriigi tugevdamisel osalemine (islami usuline Taleba võitles kõigi vahenditega narko ja heroiini vastu, Karžai valitsuse ajal on see aga moodustamas juba 60 % riigi SKT-st), et Eesti on segamini ajanud kaks vanasõna. Me ei teinud ütluse järgi, et vigadest õpitakse (NSV Liidu lüüasaamine) vaid tõstsime lipukirja, et “kordamine on tarkuse ema” ja marssisisme sinna jälle sisse. Nüüd juba peame lahinguid!
Eestlased tegid Talibani meestele säru
Eesti jalaväekompanii Afganistanis ESTCOY-7 tõrjus möödunud nädalal lõppenud operatsiooni käigus koos Briti, USA ja Afganistani armee üksustega Nad-e-Ali lähistelt eemale Talibani võitlejad ja tegi kahjutuks hulgaliselt isevalmistatud lõhkekehi.
Eesti kaitsevägi osaleb Afganistani Islamivabariigis sõjalisel operatsioonil alates 2003. aastast.
Selle kõige järel tuleks meenutada, et Andrei Korol(?) oli see endine sõjaväelane, kes paar aastat tagasi lasi maha oma naise, lapse ja iseenda, sest tal olid tekkinud võlad ja ei saanud tavaellu naasmisega hakkama. Seega on Eestis sõdurite missiooni järgne toetus praktiliselt olematu ja me suundume USA mudeli poole, kus jäetakse ka terveid katkiste meeste armeesid maha pärast iga sõda. Kui näete USAs valgenahalist kodutut, siis suure tõenäosusega on ta Vietnami või Korea sõja veteran.
Ma mõtlesin siia arikli juurde panna pildi ajalehest Sõdurileht, kus kutsutakse ka mehi uutele missioonidele kriisipiirkonda aga ei leidnud lehte ülesse. Panen siis selle asemel ühe sussid püsti visanud tuvi pildi, kes justkui juhuse läbi jäi mulle täna linnas käies silma.
