Rentsli Reporteri vaatajal on Pavlovi koera refleksid
Nägin kahjuks eilse reporteri lõpust ära vaatajate mitu aastat kestnud ajupesu järgse reflektiivse käitumise. 94 protsenti SMS-hääletajatest polnud rahul Eesti kohtu õigeks mõistva otsusega Pronksiöö kohtuasjas. Vaid 6 protsenti mõistis õigusriigi põhimõtet, kus õigust mõistab kohus.
Selline lugupidamatuse õhutamine telejaama poolt seaduste ülimuslikkuse vastu viibki tänaval märatsemise ja omakohtuni. Ma ei ole muidugi vastu ansiplaste ja laarikute poolt 2007. a aprilli järel korraldatud provokatsioonides osalejatele karmide karistuste mõistmisele (hukka mõistmine oli ja on parteiline survemeetod) aga seda ei saa anda pööbli kätte otsustamiseks. Üksikult on inimene mõistlik aga pärast telerist rentsli Reporteri vaatamist hakkab ta kujutama ennast kohtunikuna ja tahaks õiguse mõistmise enda kätte võtta ehk viia asja omakohtuni. Sedavõrd suur protsent (94) hääletama vaevunutest näitab ühelt poolt regulaarse vene-viha õhutamise tulemuslikkust Kanal 2 saadete poolt (neil oli seal ju see Jürgen(?) kes käis KAPO tulnud vihje peale kaameraga notšnoi dožori inimeste kontorit Tartu mnt pandimaja kõrval provotseerimas ehk siis täitis operatiivtöötaja funktsioone) ja teisalt ka umbkeelsete eestlaste piiratud maailmapilti ja sallimatust. Või siis tuleks esmalt küsida, et mitu vastajat sellel saatel üldse oli ja alles siis hakata telejaama vaadatavuse kohta midag arvama? Igatahes piinlik, Liis Lillemäe Pärnust, et vaevusid taoliselt hääletusel osalema.
Ma ise lohutasin ennast sellega, et suur osa arukaid inimesi ehk ei vaata Reporterit ja kui vaatavad, siis ei osale tasulises sms-hääletuses. Muidugi, kui see ka nii oleks, siis tähendaks see ehk 30%-70% suhet. Häbi on ikka – niivõrd suur surve kohtule. Sama Reporter vist küsis lausa stiilis: “Kuidas on võimalik, et te süüdlasi süüdi ei mõistnud?”
Ütleme, et reporteri vaatamine peaks olema üheks ühiskonnast ellimineerimise indikaatoriks.