President Ilves räägib Jüri Pihli mõtteid
Kuulsin pärastlõunal Jüri Pihli raadios uudistes rääkimas ja tema mainis, et euroopalik tava näeks ette ka peaministri ja kogu valitsuse tagasi astumise. Selline ühe kolmandiku välja viskamine ei olevat poliitikule eetiline käitumine. Huvitavad mõtted, siseministri suust, kui ise oled lasknud tallinlasi gaasitada, kumminuiaga äsada ja veekahuritest märjaks kasta. Ilmselt on tal valus lahkuda ja tahaks heal meelel ka parempoolsed kaasa võtta.
Eesti vajab praegu valitsust, mis suudab vastu võtta raskeid ja ebapopulaarseid otsuseid, mida hetkeseis meile dikteerib. Eesti rahvast ei huvita praeguse majanduskriisi ajal koalitsioonisisesed konfliktid, vastastikused süüdistused ega meediasse lekitatud või läkitatud omavahelised solvangud. Selline piinlikkust tekitav käitumine ei pärsi mitte ainult valitsuse toimimist, vaid süvendab võimu irdumist rahvast ja vastupidi.
Kui vana valitsus enam ei toimi, tuleb moodustada uus. Aga sellisel juhul peab uus valitsus ka tõesti olema tegus ja otsusekindel ning tegutsema selge eesmärgi nimel ning selge ja rahvale arusaadava tegevuskava alusel.
Kui moodustatakse sisuliselt uus valitsus, koos uue koalitsiooni ja koalitsioonilepinguga, on minu hinnangul vägagi soovitav ja põhjendatud, et uus valitsus saaks Riigikogult mandaadi selle lepingu elluviimiseks.
Tuleb nõustuda, et antud juhul oleks soovitatav kogu valitsuse tagasi astumine ja mina korraldaks ka erakorralised Riigikogu valimised koos Eurovalimistega. Aga selle puhul on rida ajalisi sätteid, mida ei jõuaks realiseerida ning pärast jaanipäeva pole ka mõtet valimisi korralda kui kõigil on varbad merevees. Küll aga võiks kaaluda seda kohalike omavalitsuste valimisega koos ehk siis praegu määrata ametisse 5 kuuline vahevalitsus ja lasta erakondadel välja pakkuda oma kavad kriisist väljumiseks. Las siis rahvas otsustab, kelle plaanid on teostatavad. See praegune poliitikute kokkulepetest tagantjärgi üldsuse informeerimine on demokraatia põhimõtte peale sülitamine, sest väike vähemus tegeleb ennekõike pirukast omale viilude lõikamisega ja mitte riigi juhtimisega.