Pensioni kogujal ei õnnestu vältida Eesti riigi murdumist

SEB pank on alustanud teles ja ajalehtedes reklaamide seeriat, kus kutsub inimesi jätkama sissemakseid pensionikindlustuse II sambasse.

Minul ei ole teist ega kolmandat sammast ja tunnen sellest vaid rõõmu. Eesti riigi murdumine ja sissemaksete peatamine oli väga oluline märk. See näitas, et isegi riik murdub finantskriisi tingimustes ja võib loobuda seaduse alusel pandud ootustest, sest sissemakseid meelitati sinna just nimelt lubadustega, et riik paneb topelt suure osa omalt poolt juurde.

Nüüd oleme ära näinud aktsiatesse investeeritud pensioniraha sobimatuse väärtuse kogujana. Ei ole põhjust uskuda, et ka edasistel kümnenditel taolist kärpimist ei tuleks. Võiks isegi teoretiseerida, et pensionifondide raha paigutamine finantsturule suurendab hoopiski mulli tekkimise riski, sest pidevalt laekuv summa tuleb investeerida ja aktsiad on hea skpekuleerimise instrument, kus hinna tõusust saadav kasu on märksa kiirem kui dividendidest saadav. Võtke 10 aasta tagune Tallinna börsil noteeritud aktsiate nimekiri ja võrrelge tänapäevasega. Leiate, et väga vähesed on sellest alles jäänud. Seega ei ole võimalik aktsiate pealt teenida ka neid pikaks ajaks ostes ja dividende teenides, sest vaid vähesed firmad kestavad nii kaua.

Selles nimekirjas on taolised “investeerimise objektid” kuhu paigutatud raha tänapäeval enam ei eksisteeriks:

Forekspank, Tallinna Pank, EVEA pank, ASA kindlustus, ESS, Leks kindlustus, Klementi, Hüvitusfond – on pankrotistunud või lõpetanud.

Börsilt on lahkunud Hanspank, Hoiupank, Ühispank, Farmaatsiatehas, Eesti Näitused, EMV, Estiko, Fakto, Pennu, Reval HG, Saku õlletehas.

Börsil ega pankades ei kaubelda ka enam: EMEX-i, Liviko, Eesti Gaasi, Võru Juustu, Amservi, Alexela Oil´i, Rakvere Lihakombinaadi ja Kalevi aktsiatega.

Alles on jäänud Norma, Kaubamaja, Viisnurk, Merko ehitus, Harju elekter, Baltika. Juurde tulnud Arco vara, Eesti Telekom (ilmselt varsti lahkub), Ekspress Grupp, Olympic, Tallink, Trigon ja Tallinna Vesi.

Selle pärast, et firmad kaovad kümendi jooksul börsilt ja asemele tulevad mõned uued, ei saagi pensioniks raha säästa aktsiaid ostes. Mõelge kui head õnne on vaja, et valida aastal 1998 tervelt 26 põhi- ja lisanimekirjas noteeritud aktsia seast vaid need 6 aktsiat, mis on kasvõi oma nime all alles jäänud. Selle kõige juures ei ole arvestatud ka aktsiate juurde noteerimisi või siis poolitamisi.

Kas teate, et Tallinki aktsia tuli 2005. a. börsile hinnaga 91,06 krooni ja praegusel aastal on hind kõikunud vahemikus 4,7 kuni 6,3 krooni? Teine taoline kukkuja on veel Ekspress Grupp. Samuti Arco Vara, Olympic ja seda loetelu võiks veel jätkata.

Lugege pensionifondide tootlusest näiteks siit:

Teise pensionisambasse raha kogumine tähendab umbkaudu 85 protsendi inimeste jaoks seda, et nad on fondidesse enam sisse pannud, kui praegu õnnestuks välja võtta.

Juuli 2009 http://raamatupidaja.ee/209222art/

Kas pärast kõike eelnevat saab veel uskuda SEB reklaami?

Mina ei usaldaks.

Minul on tänase seisuga jäänud pensionile saamiseni töötada rohkem aastaid kui olen siiani elanud. Võiks öelda, et suurem osa aastaid on minul pensionäriks saamiseni veel läbimata aga ma mõtlen selle asja peale juba praegu. Ma tean, et riiki ma ei saa usaldada, sest mäletan kahte rahareformi ENSV aegadest kui rubla kaotas oma väärtuse. Samuti krooni tulekut. Ma olen ära näinud 1997. börsikriisi. Ma olen praegu nägemas 2007. sügisel USA-st alguse saanud rämpslaenude kriisi ja kohalikul turul kinnisvara mulli lõhkemist. Ma mõtlen, mis on aktsiate ja kinnisvara kõrval see kolmas asi, mis mullina õhku lendab. Kas see ei võiks olla pensionid ja fondid? Sest mis viga on sinna sissemakseid korjata. Tegelik sisu ja kvaliteet ilmneb alles väljamaksete ajal. Selle ajani on jäänud aga aastakümneid. Tuues võrdluse veel 11 aastat tagasi börsil noteeritud aktsiatega, siis mina küll ei oska valida seda 1/4 fondide hulgast, mis kestab ja on olemas ka aastal 2020. Ma ei oleks uskunud, et näen ära ka hansapanga börsilt kadumise või lausa nime välja vahetamise aga ometi nii on läinud.

Ma ei taha seda pensioni fondide eest hoiatamist jätta ainult ohtudele osundamiseks. Ma näen vähemalt enda jaoks ka ühte positiivset asja, kuhu tasub investeerida pensioniks. Ennekõike võiks see olla midagi taolist, mida tuli ei hävita ja mis ära ei upu. Seega võiks raha paigutada enda elukvaliteeti ja tööalastesse oskustesse. Kui võimalik, siis teha oma firma ja panustada sellesse oma töö ja vaev. Börsile võib raha paigutada ja praegu on selleks ka üsna soodus aeg, kuid seda tuleb teha vaid säästude ulatuses ning mitte laskuda skeemidesse kasumi teenimiseks (laenuraha, tuleviku tehingud jne). Kindlasti ei ole mõtet raha säästa panka, sest inflatsioon on intressidest suurem. Selles mõttes võite aktsiatega riskeerides isegi võita ja mitte jääda vaid väärtuse säilitamisele. Samuti ei maksaks alahinnata väärtasjade soetamist, kunsti kogumist või mõnda muud hobi aga selle eelduseks on ikkagi valdkonna tundmine ja selle kasumlikkuse hindamise võime. Näiteks mina ei tea midagi müntidest ja ei plaanigi osta Eesti Panga meenemünte, millel on ka väärismetalli väärtus aga tundmatu valdkonnana ei tekita ikkagi soovi osa saamiseks.

Mis puudutab aga praeguseks II pensioni sambaga liitunuid, siis sellest koormast teil pääsu ei ole ja peate oma risti elu lõpuni edasi kandma. Ma ei tea, kas teid meelitati purgi mee või sooja tekiga (SEB kampaanias) ja kas seisite paari aasta eest oktoobri lõpus ka pikendatud lahtioleku aegadel pankade kontorites, et saada endale kogumispension kuid see on selline nuhtlus, millest lahti ei saa. Täpselt nagu HIV, mida võib ravimitega aastaid ja kümnendeid kontrolli all hoida aga tulemus on ette teada.

Lõpetuseks veel nii palju, et aastal 2010. peaks kätte jõudma Eestis need ajad kui pensionikassa väljamaksed on igal aastal suuremad kui sinna laekuvad rahad. Seda siis seoses demograafilise olukorraga. Ilmselt hakatakse seda lääne riikide eeskujul laenudega katma aga… kes maksab intressid?