Kui ei meeldi, siis teen ise!
Olen siiani käinud pärast valimisõiguse saamist kõigil valimistel ja samuti Euroopa Liiduga ühinemise rahvahääletusel. Selle aasta alguses oli esimest korda tunne, et poliitiline eliit on samastunud ja kedagi ei ole valida. Nüüd sügisel on olukord isegi kehvem aga ma ei näe parteide poolt tegusid või ideid. Seega ei olegi muud kui võtta ise kandideerimise tee jalge alla. Olin küll 11 aastat parteis aga ometigi jõudsin taolise mõtteni, et võiks ka ise kandideerida, alles parteituna. Mõte tuli augusti viimasel reedel ehk 28. augustil ja nädal hiljem viisin siis dokumendid ka Rakvere linna valimiskomisjoni. Selgus, et tööpäeva lõpus kella 16.30 ajal olin registreerijate seas kolmas üksikkandidaat ja valimisliidud/parteid ei olnudki ennast veel näole andnud. Avalduste esitamisega on neil selleks aega tänase tööpäeva lõpuni (kell 18.00).
Ma olen kindlapeale rohkem kursis selle sajandi poliitiliste arengute, persoonide, valimiste väitluste teemade ja tulemustega ning ka majandusega kui vaid selle kohta meediast lugejad. Selle asemel olen töötanud omavalitsuses nii Tallinnas kui Pärnus ja olnud haldusjuhtimise õpingutega üsna lõpusirgel. Seega ei oleks KOV minu jaoks mingi uus valdkond. Ma ei loobuks saadud mandaadist nagu Hannes Võrno Riigikogu liikme kohast (RK liikme volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 24.09.2003) või Toomas Hendrik Ilves Euroopa parlamendi liikme kohast. Sellega sülitasid nad inimeste antud usaldusele. Poole ametiaja pealt ei saa visata prügikasti THI puhul umbes 70 000 häält!
Ma ei ole spordi, tantsimise ega laulmise läbi kuulsust kogunud, et seda nüüd hakata poliitilisteks häälteks vahetama. Siinkohal peaksin nimetama ka mõne peibutuspardi nimesid aga ma ei hakka seda tegema. Jätkem valijale võimalus käituda tunnete järgi ja uskuda, et meedias tuntud inimene võiks olla omavalitsuse juhtimise juures ka kriisi aegadel. Kahjuks on inimestel kalduvus hääletada populaarsuse ja tuntuse järgi ning eksperdid ehk tegeliku töö tegijad ei ole kunagi eriti tuntud ja saavad sisse tänu kohale nimekirjas.
Praeguste andmete järgi on Rakvere linnas kandideerimas veel üks teinegi aktiivne blogija ehk siis Irja Tähismaa. Kuigi realistlikult hinnates on 300 hääle kogumine üsna väikse tõenäosusega, on see siiski tõenäolisem kui lotoga võita ja see viimane ei ole mul takistanud igas kuus mõne pileti ostmist. Öeldakse ju, et õnn on pime ja kunagi ei tea, millal ta võib naeratada. Koos Kranichi saamisega Eesti Loto etteotsa peaks muidugi selle ära lõpetama kuid jäägu see mõneks järgmiseks teemaks.
Kui pole kellegi poolt hääletada, siis kandideeri kasvõi ise. Möödunud valimistel oli Rakveres 8 kandideerijat, kes jäid 0 tulemuse peale. Ma tean juba ette, et suudan neist parem olla aga kas mul õnnestub veenda veel lisaks 299 toetajat ja osaleda järgmise nelja raske aasta jooksul Rakvere linna elu mõjutavate otsuste tegemisel, saab näha 18. oktoobril.
Ühte ma tean küll, et see töö kestabki aastani 2013 ja mind ei peibuta vahepeal toimuvad Riigikogu valimised. Praeguste ministrite ja Riigikogu liikmete kandideerimine aga näitab, et Eesti parteid on tegelikult väga nõrgal vundamendil ja kohapeal lühikese pingiga.
Kindel otsus valimispäeval!