Mida teavad naised elektrist või tuumajaamast?
Tahaks väga öelda neile verbaalselt võimekatele seeliku kandjatele, et jätku elektri ja tuumajaama kohalt oma mõtted välja ütlemata. Paistavad siis targemana välja. See oli mõeldud Epp Petronele, Oudekkile, väiksele nõiale ja veel teistelegi ökoloomadele, kes on Pakri tuumajaama ehituse vastu.
Esiteks on Pakri üks võimalikest asukohtadest. Uuringud ja kalkulatsioonid peavad selgitama variantide hulgast parima asukoha.
Teiseks on ta Tallinn lähedal ja saaks ära kasutada üle jäävat soojusenergiat. Praegu köetakse Narvas selle soojusega vähesel määral Narva linna, mingit kalakasvandust ka väheke AGA ENAMUS soojast veest läheb Narva veehoidlasse täiesti kasutult.
Oma olemuselt on kõik tuumajaamad soojusjaamad ehk seal kuumutatakse vesi auruks ja sellega pannakse siis turbiinid liikuma. Narvas kasutatakse auru saamiseks kateldes põlevkivi põletamist aga seal tuleb iga kilovati elektri kohta ka ma ei teagi kui mitu kilo kaevanduse jäätmeid ja lihtlabast tuhka, mis siis langeb Soome lahte või jõuab Venemaa ja Soomeni välja.
Kolmandaks on Narva elektrijaamad otse Venemaa piiril turvariskis ja kui võtta Eesti meedias levinud Venemaa vihkamine ja vaenu õhutamine venelaste vastu, siis tsivilisatsioonide (ladina-slaavi tähestik, luteri-õigeusu kirik, saksa-slaavi kultuurid, jne) kokkupõrke alal elades võime Gruusia või Serbia tüüpi konfliktideni jõuda ka 21. sajandil (vahemärkusena, sellel sajandil toimusid ja kestavad endiselt Afganistani, Iraagi, Liibanoni sõjad) .
Gruusias lasti õhku riiki gaasiga varustavaid torujuhtmeid ja Kosovo konfliktis ründas NATO õhuvägi Serbia elektrijaamu (puistati grafiidist linte, et tekitada trafodes lühiühendusi, Iisrael pommitas puruks Liibanoni elektrijaama naftamahutid ja tuhandeid tonne masuuti valgus Vahemerre), sest need on pool-militaarsed objektid ja kasutatavad ka sõjaväe, ministeeriumite ja muude poolt.
Seega vajab Eesti energiajaama asukohana “tagalat” võimaliku konflikti puhkemisel, et säiliks kasvõi inimeste informeerimise võimalus. Näiteks mina ei saaks elektri puudumisel joogivett kätte, toitu oleks paariks päevaks kuni külmikus roiskumiseni, seda ei saaks soojendada ja oleks pime ning külm korterikarbi eluka tunne.
Neljandaks on Pakri saared olnud aastakümneid suletud piirkond, kus puudus püsiasustus ja sealt ei ole inimeste ära kolimise (ümber asustamise) vajadust. Maismaal on küll juhtumeid kus rajatud kaevandus on rikkunud ära inimeste joogivee, müra on muutnud elu võimatuks või kaevanduskäigud on teinud võimatuks põldude harimise (Ida-Virus on kuuldavasti põlde, mis on kaevanduse käikude kohalt sisse vajunud vagudega ja teinud külvamise või kombainiga vilja lõikamise võimatuks. Samuti vajuvad metsad vanade käikude kohal ümbritsevast maapinnast meetreid allapoole).
Viiendaks on Paldiski ja kogu selle piirkonna potentsiaali turismi või ökolähedasel eluruumina ära rikkunud (nafta)sadam, mis on sisuliselt sulgenud kogu linna ligipääsu merele. Mis loodust sa ikka seal nafta tsisternide vahel naudid?
Kuuendaks on tuumajaamade ehitamine Euroopas ja maailmas laienev trend. See ei ole sugugi vähenenud. Soomes ehitatakse 6. blokki, rootslased laienevad. Samuti prantslased, hispaanlased ja muidugi hiinlased. Neist viimased plaanisid üksvahe ehitada järgmise kümnendi jooksul lausa 54 elektrijaama, sest kuidagi on neil vaja oma tarbimise ühiskonda jõudvat rahvastikku ka heaoluks vajalike seadmete (külmik, elektripliit, konditsioneer, arvuti, teler, pesumasin, jne) energiaga varustada.
Seitsmendaks on tuumajaam üks ohutumaid energia saamise viise. Seda muidugi kitsendusega, et töötajad peavad järgima seatud reegleid ja keegi ei varasta mõnda kraani, ventiili või toru ära (see oli nõukogude jaamade häda). Kuid selle rakendamisel on tegemist odavama, stabiilsema ja ümbritsevat loodust vähe saastava allikaga. Tõsi, jäätmed on ohtlikud aga nende mõju on kilomeetrites ehk kergelt lokaliseeritav. CO2 rikub kogu planeet Maa ökosüsteemi ja põlevkivi tuhk lendub sadu kilomeetreid üle Soome lahe Viiburini välja.
Kuid 1986. aprilli Tšernobõli katastroof toimus vaid selle pärast, et 2. bloki ülem hakkas seal tegema plaani väliseid (!) katsetusi reaktorile seatavate näitajatega. Tulemuseks oli reaktsiooni väljumine kontrolli alt, ülekuumenemine ja plahvatus. Kui poleks olnud ühte totakat inimest seal nuppe ja kraane oma suva järgi keeramas, siis oleks ka 20 aastat hiljem reaktor endiselt ekspluatatsioonis olnud!
Kaheksandaks on taoline suhtumine “mitte minu tagahoovi” tüüpiline piduri käitumine. Taolisel uuenduste ja muutuste vältimise korral elaksid inimesed endiselt koopas lõkke ümber ja käiksid nahkades ringi. Elu ja inimkond on muutumas. Me ei sünni, õpi, abiellu, saa lapsi ega sure samas asulas. Meie kõik reisime tööpäeviti kodust eemale tööle, mõnikord selleks tunde kulutades. Paljud käivad tööl lausa teises linnas.
Seega ei ole kogu Eesti mandril võimalik leida kohta, kus elektrijaama asukoht ei häiriks tuhandeid või kümneid tuhandeid. Vaid Pakri saarte 6 elanikku on selline mikroskoopiline hind, mille korral ühiskond ei tunne mingit elukorralduse muutust ja kasu saavad tuhanded.
Üheksandaks ei ole alternatiivsed energia tootmise võimalused jätkusuutlikud. Kõik Eesti tuulikud ja tuulepargid annavad 1,8 % kogu Eesti Vabariigis tarbitavast energiast.
Isegi kõrgepinge liinides füüsika seadustest tulenev (materjali takistus, mille ületamisel elektronid tekitavad soojust ja see hajub õhku) energiakadu on sellest 5 korda suurem ehk kokku 10 % toodetud elektrist läheb ülekande liinides kaduma eraldunud soojusena ja alajaamades voolu 220/380 V peale muundades.
Kuni taastuva elektri osakaal ei ulatu 10 protsendini, polegi mingit vahet nende tuulikute või päiksepaneelide toodangul, sest nad ei korva isegi ülekandel kaduma minevast elektrist.
Kümnendaks on tuumajaam Reformierakondlaste pensionikindlustus. Nemad algatasid Riigikogus toetusgrupid algatamise. Nad ei tee midagi ilma rahalise kasu saamise lootuseta. Osalus elektrijaamas on parem kui ükskõik milline pensionisammas või fond. Nagu nägime sellel suvel, siis Eiki Nestori pensionisambad pidasid vastu vaid 7 aastat sissemakseid ja näitasid siis neisse raha kogujatele, et alles on jäänud isegi väiksem summa kui nad olid teinud sissemakseid.
Üheteistkümnendaks olen lugenud ja hoidnud silma peal just nimelt tuumajaama kohta käivatel materjalidel juba tosin aastat ja selle tõttu tean valdkonnast väga palju. Igatahes kordi rohkem tüüpilisest inimesest arvuti taga. Teadmisi olen saanud mitte ainult Eestis ilmunud materjalidest vaid ka Time, Economist ja Newsweek ajakirjade vahendusel, samuti CNN, EuroNews, BBC ja Yle uudistest. Näiteks kümmekond aastat tagasi kuulsin BBC raadiost uudislõiku Vietnamist, kus mainiti ka Eesti ära (Kagu-Aasia riigis teatakse Eestit, vau!) kuid halvast küljest. Nimelt oli meil juhtum, kus vanametalli buumi aegadel vedas Jüris(?) mingi mees metalli omale koju voodi alla aga see oli radioaktiivne ja ta suri kiiritusdoosi tõttu. Pärast seda tekkisid EMEXisse ka dosimeetrid. Vietnamis oli ka taoline radioaktiivse metalli juhtum ja siis toodigi näide Estonia kohta. Pole just parim kuulsus turistile siia tulemiseks?
Vaid umbkeelne eestlane võiks arvata, et tuumajaam on midagi olemuslikult vastuseisu tekitavat. Soomlased, venelased, rootslased ja leedukad on tuumajaama rahvas. Miks mitte ka eestlased?
Muidugi kui kuuleksin üleskutset Helsingi linnaosale oma tuumajaam ehitada siis ma naeraksin selle üle ja kirjutaks ka, et mitte minu tagahoovi. Paraku on Eesti rahvusriik ja mitte suurlinna asum ning riiklus eeldab ka energeetika alast sõltumatust. Praegu on Eesti tänu põlevkivile üks väheseid Euroopa Liidu riike, kes suudab ennast 100 % ulatuses ISE elektri energiaga varustada.
Kaheteistkümnes väide võiks olla natuke sooliselt paika panev. MINA ei ole kohanud ühtegi naisterahvast elektrikku või koduelektroonika parandajat. Seega ei peaks naised elektriliste seadmete kohta rohkem arvama kui neid on informeeritud vastava seadme kasutusjuhendiga. Siiski, elektripirni sisse keeramisega saavad nad hakkama aga millegi pärast jätavad sellegi võimalusel meestele teha.
See oli loo alguses nimetatud isikutele vihje jääda oma liistude või kudumisvarraste juurde.
Lisame gallupi
[polldaddy poll=2072643]
nonoh, mõni naesterahvas siin on muuhulgas töötanud auväärses elektrifirmas, tead. energeetik ma, tõsi küll, ei ole, aga keskmisest kodanikust arvuti taga tean vist minagi rohkem.
küsitlusse tahaks lisada variandi, et laseme ekspertidel kohad pakkuda, arutame neid teiste asjasse puutuvate ekspertidega ja rahvaga ka.
meie riik ja meie elud ei kuulu ekspertidele, vaid meile.
PS naissoost elektrikku tunne ka. 🙂
– – –
Võtan teadmiseks, et mõni naisterahvas on ka traatsaba elukutsega.
See pakutud variant küsitlusse: läheks liigseks jutustamiseks kätte ära. Jah, ma tean, et naised tahavad kompromisse kõigi vahel ja poliitikud tahaksid ka “rahvast kuulata” aga tuumajaama ehitus tuleb paika panna 1) parima asukoha 2) odavaima hinna 3) väikseim mõju ja ümberkorraldused praegusele ühiskonnale. Seega jätaksin mina selle otsuse “valgustatud ekspertidele” erinevatelt aladelt ja mitte inimestele tänavalt emotsioonide tasemelt. Kui küsimus oleks maja, skulptuuri või mänguväljaku ehitamises, siis võiks inimestele demokraatiat etendada. Tuumajaam on selleks liiga komplitseeritud ja mitmekülgne teema, et sellega mitte nalja teha või oodata keskmiselt inimeselt arukat otsust.
Virgo
Lühidalt: kas me tahame olla elektrienergia importijad või eksportijad (st. kas kulutame raha sisseostmiseks, või saame raha müümisest). siit ka otsus, kas laseme nii edasi nagu praegu või ehitame tuumajaama.
iga natukenegi ajusid omav inimene saab aru et kui sul on kaupa mida müüa, siis saad ka endale midagi lubada
Virgo ja BC – kas teie võtate mind oma tahatuppa elama, kui ma selle krdi jaama tõttu olen sunnitud oma kodust ära kolima (mida ma olen)? & kes võtab enda juurde kõik ülejäänud Paldiski elanikud, sest selge on, et kui tuumajaam tuleb, ei taha siin enam mitte keegi elada.
Teil hea möliseda, MINU KODU on see, mis perse keeratakse:(
Aga ok, vorst vorsti vastu, kui keegi tahab näiteks koormatäie sõnnikut teie kööki keerata ja küsib minu arvamust, soovitan ma seda lahke naeratuse saatel teha.
Seni loodan, et nende hääled, kelle arust tuumajaam tuleks näiteks Keibusse ehitada, jäävad peale & mul õnnestub oma (muuseas veel lõplikult maksmata pangalaenuga) kodu kaitsta, mitte ei pea kohvrite otsas elades mujalt ulualust otsima minema.
– – –
Ma olen kogenud kuidas põllumajanduse tõttu saastus kaevus 5-6 aasta pikkuseks ajaks vesi ja seda toodi igal hommikul tsisterniga. Praeguseks on looduslik vee ringlus taastunud nii palju, et saab jälle kaevu vett kasutada.
Mõtle sellest aspektist, et kogu Eesti mandriosa jääks siis ohust mõjutamata, vahepeal on ju paari kilomeetri jagu vett.
Kuidas see saab sinu kodule ohtlik olla kui seal käivad hoonetes ringi töötajad tavaliste riietega, ilma seatinast plaatide või 2 m paksuse veekihi taha varjestamata? Seega on hoonetes sees radiatsioon inimesele ohutu tasemega. Mulle meenutab see Steri ümber puhkenud paanikat aga seal oli vahemaa tõesti vaid 300 meetrit elamuteni (see Jaanus Pikani ettevõtmine pankrotistus nagu varem Geenivaramu projekt).
Näiteks mina näen oma koduõuest idast lääne poole lendavaid reisilennukeid, eelmisel nädalal oli neid lausa 2 koos ja nende vahemaa oli umbes 5 sekundit või u 500 m vahet paralleelsel kursil (üks oli teisest eespool, kõrgust ei oska öelda) ja mina pean võimalikuks seda ohtu, et mõne reisilennukiga tekkib probleeme (viimati Airbus Atlandi ookeani) või piloot eirab automaatika käske (šveitsi kohal Ukraina TU transpordi lennuk piloot, kes põhjustas kokkupõrke reisilennukiga ja u 150 inimese surma) ja tulemuseks on Eesti esimene lennuõnnetus ja rusude kukkumine asula peale hoopis suuremaks kui tuumajaama õnnetuse või kasvõi jäätmete lekkimise võimalust. Lisan juurde, et mingid reisilennukid lähevad ka lõuna-põhja suunal keskpäeva paiku ehk asun lennukoridoride ristumise koha lähedal.
Samas on teisi inimesi siin rohkem kui 10 tuhat ja igal aastal saab lennuõnnetuste tõttu rohkem inimesi surma kui pärast tšernobõli kõikide aastate peale tuumajaamadega seotud intsidentides.
Virgo
Jah, sulle võib tõepoolest kaasa tunda. Kuid samas – kes siin kirjutajatest elab kohas, mille ümbruses viimaste aastakümnete jooksul poleks toimunud ebameeldivaid ümberkorraldusi?
Kui tuumajaama Eestisse ei ehitata, siis tuleb püstitada massiliselt tuulegeneraatoreid. Energia sisseost pole lahendus sest lähiaastakümnetel ei jää kellelgi energiat üle. Ja tuulegeneraatoreid püstitatakse sinna kus on palju tuult ehk siis, sinu elukoha ümbrus kannatab selletõttu nii või teisiti. Tuumajaam rikub loodust tegelikult palju vähem ning kui esimene ehmatus mööda saab, siis harjutakse sellega ning elu läheb edasi.
“Teiseks on ta Tallinn lähedal ja saaks ära kasutada üle jäävat soojusenergiat”
Kuidas kõlaks Viimsi tuumaelektrijaam? Irw
Probleemiks on see, et esimese asjana, mis inimeste pea assotsieerub sõnaga tuumajaam on Tshernobil ja Springfieldi tuumakatel koos eestöölise Homer Simpsoniga.
Tegelikult ei olegi tuumajaamad sellised koledate torudega ehitised, millest 24/7 mingit rohelist löga merre/jõkke/ojja/järve/kraanikaussi voolab- ausõna ei ole.
Näide:
/-/sest selge on, et kui tuumajaam tuleb, ei taha siin enam mitte keegi elada.
Teil hea möliseda, MINU KODU on see, mis perse keeratakse/-/
Kas Marsil on elu?
Kuna sa ei vaata argumente vaid sugu, siis ei ole mõtet suurt midagi ütelda. Ma viitan siis ühe mehe kirjutisele: http://itaalia.wordpress.com/2008/03/03/milline-voiks-olla-itaalia-energiaiseseisvus/
Kui sa oled nii asjaga kursis, kas sa oskad viidata sellele lehele, kus on kättesaadav
– tuumajaama kuluefektiivsuse hinnang (soovitavalt pessimistlik, keskmine ja optimistlik)
– hinnang, miks selle ehitamine on mõistlik nüüd, kus on ette näha tehnoloogiamuutus, mis võib tuua kaasa suured muutused ekspluatatsioonis (mis teeb eelpoolmainitud hinnangu kaheldavamaks)?
Aitäh.
– – –
Kui selles kirjutises toodud rohked sõnad ja puuduvad argumendid ongi põhjustanud tuumajaama vastu olemise, siis ma vaikin. See ei vääri vastama vaevumist. Seal lingil toodud argumentide väärtuse paneb paika järgnev lause: “Tuumajaamu armastavad poliitikud väga, eriti parempoolsed ja tsentristlikud poliitikud, kuna 1) need on kasutud 2) need maksavad palju 3) need vajavad maksumaksja raha.”
Seal viidatud Petrone artikli kommentaarides oleks võinud vastuseisu ka pikemalt selgitada. Argumendid “loopaljandist, Eestis on ruumi küllalt, erinevatel hinnangutel võiks Eesti oma tuulega katta umbes 30% energiavajadusest,” jätab mulje oma maailmas elamisest ja sellel puudub seos eluga majanduskriisi langenud Eesti Vabariigis. Mäletad, 10 protsenti läheb ülekande liinides kaduma?
Ma põlgan parempoolseid poliitikuid aga kui nemad pooldavad tuumajaama ehitamist, siis ületan oma emotsioonid, sest mõistus leiab rohkem argumente tuumajaama poolt. Muidugi jäägu viimane otsus ekspertide teha aga mina olen juba praegu veendunud, et Eestile oma tuumajaam on hea mõte (parem kui Leedu osalus) ja Pakri asukohana igati aktsepteeritav.
Virgo
Minu arvates suhtumine “eksperdid alles uurivad, aga mina juba tean, et lahendus X on parim” on ebaratsionaalne ja halvas mõttes ideoloogiline. No kui juba teada on, miks siis ekspertidele raha raisata? Või oodata ainult neid eksperte, kes “minu” ideed toetavad? Mulle tuleb ette Berlusconi, kes tellis ekspertide hinnangu Chiaiano prügila osas ja siis ütles, et “muidugi me ehitame sinna”, enne kui ükski komisjoni midagi leidnud oli.
Mina küll ei taha investeerida tuumajaama, enne kui mulle keegi suudaks näidata kuluefektiivsuse hinnangut. Tuumakütuse pakkujad moodustavad kartelli. Tuumajaama ehitamine on pikaajaline ja kallis tegevus. Tuumajaama ekspluatatsioon on kallis. Tuumaenergia tootmise tehnoloogia on muutumas. Palun nüüd majanduslikku analüüsi, miks selle ehitamine Eestisse hetkel ära tasub. Erinevalt Itaaliast, Eesti endale arvatavasti energiaiseseisvuse luksust ei saa pikas perspektiivis lubada: kuid seda enam tuleb teha täpseid analüüse selle kohta, mida me suudame teha nende allikatega, mis meil olemas on ning kust me mida saame sisse osta ning kellega kuidas koostööd teha (mis teised riigid planeerivad. EL planeerib taastuvallikate osakaalu tõusu). Ma ei välista, et tuumakütus võib olla mõistlik, aga kas on mõistlik ise ehitada? Leedust osta? Kelleltki teiselt osta? Kas on mõistlik ehitada nüüd? Oodata neljanda põlvkonna tehnoloogia väljatöötamist? Investeerida sellesse väljatöötamisse?
Vaadates, et praegune valitsus ei suutnud isegi iseendale monumenti nii püstitada, et see toimiks, siis ma nende kätte tuumaenergia poliitikat usaldan veel vähem.
Eksperdid muide ei ole otsusetegemiseksperdid. Eksperdid saavad meile pakkuda just nimelt sellised erapooletud ja erinevad kalkulatsioonid, aga otsuse peab siiski tegema rahvas. Mina ei suuda (üksi) kindlasti seda kalkulatsiooni teha, aga ma suudan erinevate stsenaariumite vahel väga edukalt valida ja ma arvan, et iga suvaline inimene suudab. Leiba ma kah ei oska teha, aga oma lemmikleiba oskan poest valida küll 😛
Pakri vastu olen ma selle pärast, et ma arvan, et Pakrile ei tohiks midagi ehitada, ma arvan, et Pakri peaks olema looduskaitse ala oma haruldaste koosluste pärast ja lindudele olulisuse pärast. Ma arvan, et inimestel ei ole vaja seal elada ja seda oma eluks kasutada. Minu jaoks on tuumajaam ja ökoturismi keskus Pakri seisukohalt võrdselt ohtlikud. Mulle ei sobi mõtteviis, et sinna võiks midagi ehitada.
Muide, taastuvenergiate kasutamise idee on ka see, et need oleksid tarbijale võimalikult lähedal, väiksed ja autonoomsed. Ma arvan ka, et suurte tuuleparkide asemel tuleks uurida just mikrotuulikute võimalusi Eestis. Noh, peale tuule on muidugi olulised hüdro- ja geotermiline energia, biomassid ja päike (see Eestis küll paraku pool aastat, Eesti võiks investeerida salvestusmehhanismide väljatöötamisse).
Mis on tuumaenergia alternatiiv?
Tuuleenergia seda ei ole. Päikeseenergia ei ole. Tõusude-mõõnade energiat eestis kasutada ei saa, hüdroenergiat samuti. Mis üle jääb? Gaas ja põlevkivi? Prügi põletamine? Muid alternatiive lihtsalt pole, ongi kõik. See ei tähenda, et need tehnoloogiad ei töötaks – töötavad küll. Ainult et geotermilisel ja biomassil põhineva elektritootmise võrdlemine tuumaelektrijaamaga on sama, mis kassi ja hobuse võrdlemine. Meil on hobust vaja ja paraku ka sada kassi ühte hobust ei asenda.
Maailmas on tulemas periood, mil energiast on puudus, ega muidu paaniliselt praegu selle probleemiga tegeletaks. Ja kui me tahame arenenud maailmaga ühte sammu käia, mitte ääremaastunud agraarmaaks jääda, siis on ka meil energiat vaja. Hoolimata sellest, et see oluliselt rohkem maksma hakkab kui praegu – selles viimases ma muide üldse ei kahtlegi.
Ja mis puutub sellesse, et inimesed valida oskavad, siis hea ja halva (maitseva leiva ja mittemaitseva leiva) vahel oskavad valida tõesti. Kuid halbadest variantidest vähem halva valimine eeldab emotsioonide kõrvalejätmist ning ratsionaalse otsuse tegemist, põhjalikku analüüsi ja kõigepealt üldse ülesandest ja kõigest sellega kaasnevast aru saamist. Vaadates seda, mille baasil inimesed endale juhte valivad ei saa küll kuidagi öelda, et kõik sellega hakkama saavad.
Vaat see, millised on reaalsete alternatiivide võimalused, mida kui palju kasutada saab ja millisel ajaperioodil on mõtet millesse investeerida, selle osas ma ootaksingi ekspertide hinnanguid. Erinevaid võimalikke stsenaariume, mille vahel valida. Niisama kuulutamine, et ühel või teisel asjal “alternatiive ei ole” ei vii kuhugi. Selleks, et arenenud maadega ühte sammu käia, on meil vaja investeerida just nimelt uuringutesse – ühte sammu käivad need, kes töötavad uusi ja erinevaid energiatootmisviise välja, mitte need, kes võtavad üle kellegi teise poolt tehtud (vana) tehnoloogiat. Minu arvates on praegune idee “ehitame tuumajaama” lihtsalt läbimõtlematu afäär. Veel arvan ma, et ainult ühele energialiigile panustamine on ka läbimõtlematu afäär. Milline on Eesti järgneva kahekümne aasta energiastrateegia, pessimistlik, neutraalne, positiivne hinnang? Mis toimub samal ajal mujal maailmas? Edasi on mõtet rääkida siis, kui need küsimused on vastuse saanud ja alles siis saab ütelda, kas väitel “tuumaenergiale pole alternatiivi” on mingit alust või mitte.
Hobused on väga head vankrit vedama küll, aga kui me tuletame meelde Amundseni ja Scotti võistlust lõunapooluse üle, siis võib osutuda, et mõnikord asendavad koerad ja suusad mootorsõidukeid ja hobuseid väga efektiivselt… Alati tuleb küsida, millised on olud, kus me midagi rakendama hakkame ning millisel eesmärgil.
Vaat seda Virgo ilmselt silmas pidaski naistest ja elektrist rääkides.
Info üht, teist ja kolmandat tüüpi energiatootmise kohta käib pidevalt ajakirjandusest läbi rääkimata tehnilisest populaarteaduslikust ajakirjandusest, mida suur osa (kuigi loomulikult mitte kõik) meestest loeb. Ma pole näinud kordagi, et ühel naisel oleks käes Tehnika Maailma laadne ajakiri. Kui tihti loete te ajalehest mõnda tehnilist artiklit juhul kui sellega ei kaasne emotsionaalne sõnum – noh, nagu näiteks praeguses teemas?
Kui küsimus oleks milline neist on otstarbekam: kas geotermilist energiat või biomassist toodetavat gaasi või tuuleenergial põhinev või tõusu-mõõnaenergiat kasutav energiatootmine, siis tahaksin mina ka põhjalikke arvutusi ning analüüse näha. Tuumaenergial ning fossiilsete kütuste põletamisel põhinev elektritootmine on aga hoopis teisest klassist. Küsimus ei ole ju selles, et me lisame oma pisit energiatootmisele võimsust vaid selles, et ühel hetkel suhteliselt lähedas tulevikus, ei saa me praegust “hobust” põlevkivi põletamisel baseeruva elektrijaama näol enam kasutada ning on vaja see millegi muu vastu välja vahetada. Ja paraku selleks miski muu kui teine hobune olla ei saa.
Kui soovid oma silmaga veenduda siis otsi lihtsalt netist info selle kohta millise väljundvõimsusega on üks keskmine tuumaelektrijaam ja milline on ükskõik milline neist teistest, mida sa alternatiiviks pead.
Tuumaenergiale on alternatiivid olemas küll aga paraku hüdroenergiat me kasutada üldse ei saa ning gaasil või põlevkivil baseeruvat me ise ei taha. Me võiksime ju Euroopa Liidust välja astuda ning end Venemaa lõa otsa sättida – siis saaksime veel mitu inimpõlve õhku saastata.
Mis puutub tulevikus (ehk) tulevatesse tehnoloogiatesse, siis praegu neid pole ja lähiajal ei tule ka. Inerts selliste tehnoloogiate väljatöötamise ning rakendamise juures on kümned aastad. Muuseas, kui me täna otsustaksime tuumajaama kasuks, siis kuluks umbes kümme aastat enne kui me seda näeksime. Järjekorrad reaktorite tootjate juures on sedavõrd suured ning projekt ise on väga mahukas. Tõenäoliselt tuleb meil nii või teisiti enne oma jaama valmimist näguripäevi näha. Meil pole lihtsalt aega oodata seda kunagi tulevikus tulevat tehnoloogiat.
P.S. Kui oli küsimuse all osalus Leedu tuumajaamas, võtsid mitmed asjatundlikud Eesti akadeemikud sellel teemal sõna. TV-s korraldati mitmeid debatte, avaldati mahukaid artikleid ajakirjanduses jne. Nii et ei saa öelda justkui poleks spetsialistide poolt infot tulnud, on küll. Häda on aga selles, et neile pole olnud asjalikku oponenti sest emotsionaalsete siltidega vehkimine ratsionaalse arutelu käigus pole asjalik käitumine. Ja selles, et tavainimestele jäävad reklaamiloosungid paremini meelde kui keerulised füüsikavalemid, ei kahtle vist küll keegi.
Kallis Mart – ma loen pidevalt mitmeid tehnika-alaseid veebilehekülgi (eriti mis puutub päikeseenergia väljatöötamisse, sest mina elan riigis, kus see on väga perspektiivikas); ajakirju, tõsi küll ühte ja see on sõjatehnikale pühendatud. Lisaks ma loen veel suurt hulka majandusalaseid ajakirju – ehkki populaarteadusest hoian siin eemale. Sellega seonduvalt ma kujutan ka ette seda, mis rikastatud uraani turul toimub ja seda, kui palju see Venemaast iseseisvus tähendab.
Samas, see, kas Eestile on tuumaelektrijaam tasuv, seda ei saa päriselt kellegi teise kogemusega otsustada. Selle jaoks oleks vaja uuringut, mis arvestab meie energiatarbimise iseloomu, jaama ehitamist ja ekspluatatsiooni, sellega seonduvaid väljaõppeid, infrastruktuuri muudatusi, olukorda maailmaturul jne jne. Mart, kas sa oled kunagi äriplaaniga pangas käinud? Vaat sellist äriplaani ma tahaksin näha tuumajaama puhul, enne kui hakata otsustama, kas see on Eestile sobiv ja “kas tal pole alternatiivi”. Milline on Eesti järgneva kahekümne aasta energiastrateegia, pessimistlik, neutraalne, positiivne hinnang? Kas keegi, kes Eesti asjadega kursis on ja pidevalt tehnika-alaseid uudiseid jälgib, oskab sellele viidata? Nendes tükatistes aruteludes, mis Eesti meedias on olnud, ei ole ma küll midagi sellist tähele pannud – võib-olla on jäänud kahe silma vahele.
Väga tore, et sa nii mitmekülgne olen, ma ei tahtnud siin nüüd kedagi solvata 🙂
Ettevõtjana olen äriplaane koostanud küll, majandusajakirju loen ka, jdw satub kahjuks harvemini kätte kui tahaksin aga teema huvitab ka mind. Uraaniturul silma küll peal ei hoia, niipalju siiski tean, et uraani hind tegi mõned aastad tagasi suure tõusu ära ning nüüd langeb taas.
Pikaajalise praktika tulemusena olen õppinud, et majandus allub laias plaanis samuti loodusseadustele kui kõik muu. Pole vaja detailset äriplaani, et mõningatest elementaarsetest asjadest aru saada.
Mis on meil teisiti, et tuumaenergia ei peaks end ära tasuma kui ta mujal seda teeb?
Mis on alternatiivid arvestades energia KOGUST, mida me eletrijaamast vajame?
Mulle ei tule pähe ühtegi põhjust, mis just meil siin nii teisiti on, kas sul tuleb?
Ja mahu osas ei tule mulle samuti ühtegi stabiilset meie tingimustesse sobivat energiatootmisviisi pähe. Kas sul tuleb? Tuuleenergiat ja kõike muud nimetatakse alternatiivseteks põhjusega.
Kuna just mahu tõttu tuumaenergiale nii või teisiti alternatiivi pole, siis pole ka vahet kas ta läheb meile natuke rohkem või vähem maksma kui soomlastele, rootslastele, sakslastele või leedukatele. See otsus on poliitiline, mitte majanduslik. Energiat on meil vaja, olemasolevaid meetodeid lõpmatuseni kasutada ei saa ning teist meile sobivat stabiilset ja piisavalt võimast energiaallikat pole.