Interneti varjatud reklaamid ja tooteasetus

Järgnevalt üks mustand 4. novembrist, mis mingil põhjusel jäi tookord avaldamata. Teemaks oli siis blogides raamatu reklaamimise eest nende samade raamatute välja jagamine. Siis ei olnud veel ilmunud Milana, Nirti, MNC või kes teab veel millise blogija kohta käiv raamat.

Ma mõtlesin selle postituse lugemise järel täpselt samuti eilsele Petrone raamatute reklaamile. Mind üldse ei üllatanud, et vaid raamatu saamise pärast hakati enda blogisse mingit standardset reklaamteksti riputama, nt Ninataga. Mõni ongi selline, et võtab isegi siis kui tal seda asja elusees vaja ei lähe.
Reklaami tellija poolt olid seal toodud lingid minu meelest SEO kohalt üsna vähetõhusad (SEO – otsingumootorites parema koha saamine), sest viitamine youtube videole ei tee selle sisu absoluutselt rohkem leitavaks (otsitakse teksti, mitte videot). Seega on tegemist mitte interneti reklaami või “kampaaniaga” vaid lihtsalt raamatute ära jagamisega. Ma lugesin ühest blogist veel suvel, et raamatute kirjastaja seisis dilemma ees, et milliseid oma raamatuid pakkuda mingis kampaanias kilo hinnaga müügiks. Või oli seal see hind 2 krooni raamatust, ei mäletagi täpselt.

Kõige olulisemaks aga pean seda, et suurem probleem varjatud reklaami ja tooteasetusega on hoopiski tele- ja raadiojaamades. Näiteks esmaspäeval räägiti Solarise keskuse juures avatud pinkidest, mis väidetavalt olid tehtud vanadest mobiiltelefonide korpustest. Mul ei ole küll fakte aga vestlustest ühe jäätmeid koguva ja sorteeriva firma töötajaga mäletan väga selgelt, et plastmasside sorteerimine pidi olema üks raskemaid asju, sest nende liike on sedavõrd palju. Muidugi mobiiltelefonides võiks olla justkui sarnasemad polümeerid aga ikkagi ei saa need olla sarnased erinevatel tootjatel. Seega mina olen kindel, et tegemist ei olnud telefonidest pärineva materjaliga sest need pingid olid liiga perfektsed, et olla kokku segatud erinevat värvi plastidest (hõbedane-roosa-must korpus, beez-must sisu, jne.). Ma olen kindel, et ka seal proovipuurimine ei annaks pealispinnast erinevat värvi sisu. Heaküll, äkki mingi osa on ka telefonidest aga kindlasti vaid 1/10 sest muidu oleks plastik oma omadused kaotanud.
Ometigi presenteerisid TV3, Kanal 2 ja samuti ETV neid pinke ning 2 esimest näitasid suurelt ka pinkidel olevat reklaamsilti üritust sponsoreerinud firma nimega. Lisaks küsiti neilt ka kommentaare.

Näiteks ETV Terevisioon tegi veel selle kevadeni igal tööpäeval vähemalt 10 minutilise lõigu mõne raamatu tutvustuseks. Samuti esines Epp Petrone esmaspäeval Vikerraadio saates ca 15 minutit samuti oma raamatute seeria tutvustamiseks. See on maksumaksja poolt tasutud kanalite eelarve väärkasutus, sest kultuur on samuti üks kommertstoodete valdkond. Sama hästi võiks stuudiosse kutsuda leiva küpsetaja oma uudistootega, mõne autoteeninduse, uue jookide villimisliini käivitaja või kelle teise ettevõtja.

Kui saaks ära lõpetada avalik-õiguslikus meedias varjatud reklaamid (Minu Eesti partei mõttekojad, raamatute ühekülgsed tutvustused isegi ilma arvustuseta) ja erakanalid jätaksid samuti halvasti varjatud reklaamiüritused vahele, alles siis võiks hakata muretsema kellegi blogi või twiteeri info võimaliku kallutatuse pärast.
Muideks, mina soovitaksin telefoni MyPhone (see ongi tootja nimi), mis on 2 SIM kaardi toega ning näiteks Samsungi analoogsest tootest umbes 2,5 korda odavam. Otsin selle ise ja olen väga rahul. Ilmselt see ei läheks reklaami alla, sest ma ei saanud seda tasuta ning hinnang on kujunenud varem soetatud mitmete telefonide võrdluses (Nokiad, Siemens, Alcatel).

“Kui palju maksab tuntud inimene?”

http://vasak.blogspot.com/2009/11/kui-palju-maksab-tuntud-inimene.html