Rootsi kutsus kriisi põhjustanud pangad aru andma.
Tõde Eesti panganduse kohta kostub teiselt poolt Läänemerd. Allikaks Rootsi pensionäri artikkel. Katkendid sellest:
Rootsi televisioon näitas kolmetunnist otsesaadet, milles käsitleti Baltimaade majandusolukorda. Rootsi riigipanga ja parlamendi rahanduskomisjoni korraldatud küsitlus käsitles Rootsi ametivõimude tegevust majanduskriisi ajal Balti riikides.
Viidati sellele, et 2008. aasta alguses ilmnenud majandusraskustest hoolimata ei kohanenud Balti riigid muutunud olukorraga.
Ingvesi sõnutsi ei reageeritud Rootsi hoiatustele ega soovitustele, et üheskoos saanuks olukorda reguleerida.
Balti riikide eelarved pole endiselt tasakaalus, kriiski ei ole möödas, kuigi täheldada võib selle leevenemise märke.
Mõttevahetuses osalenute arvates on aeg küsitleda kolme suurpanga – Swedpanga, SEBi ja Nordea juhte, kes nüüd ehk julgevad vaadata enesekriitiliselt on tegevusele Balti riikides ja mõelda, mida sellest on õpitud.
Rootsi tütarpangad on vastutavad klientide täbarasse olukorra panemise eest ja kuigi emapangad on kaasa aidanud ebameeldiva majandusseisu tekkele, ei ole Rootsi ametiasutuste kohus lahendada kriisi Balti riikides.
Kahjuks on artiklist välja jäänud, kas pankurid ka kahetsesid juhtunut, nagu see juhtus Ameerikas pärast Barack Obama algatust, või lubasid edaspidi lihtsalt paremini käituda. Nimelt laenuralli põhjustas pankade ahnus kasumi järele (laenuga seotakse inimene sisuliselt pensionini ja pärast kuni surmani) ja mõõdutunde kadumine omavahelises konkurentsis.