Töötute arv on vähenenud aga sotsiaalmaksu ei laeku rohkem
Kuulasin täna hommikul Heido Vitsurit, kes just taolise seose tõigi välja. Registreeriud töötute arv on küll vähenenud või vähemalt see ei kasva enam aasta alguse tempos aga pole toimunud sotsiaalmaksu laekumise kasvu. See näitab, et töökohti pole juurde tulnud, samuti pole palgad tõusnud.
Mul oli mustanditena kevadest alles järgnevad tekstid, mida on siinkohal sobiv kasutada:
_ Aprilli jooksul oli töötuna arvel kokku 100 113 inimest ehk poolteist korda rohkem kui eelmise aasta aprillis. Töötukassa maksis aprillis töötuskindlustushüvitist 30 921 inimesele ehk 69,11 protsenti ei saanud midagi. Töötutoetust sai aprillis 18 753 inimest ehk viiendik arvel olnud töötutest._
http://www.epl.ee/artikkel/576224
Kui keegi näeb tööturu olukorras positiivseid arenguid, siis aasta jooksul 1,5 korda ROHKEM töötuna arvel olnud inimesi seda kindlasti EI ole.
Samuti tuleb rõhutada, et ilma töötutoetuseta oli 81 360 inimest ehk 4/5 töötutest.
Palgatud rääkijad ehk PR-töötajd võivad ju teha terve kuu pressiteateid, et registreeritud töötute arv on vähenenud kui see on saavutatud ju kõigest arvelt maha võtmiste läbi. Tegelik tööga hõivatus ei ole ju suurenenud. Järelikult on palgatoetus kassi saba alla läinud.
Tsiteerin:
“1944. aastal põgenes kommunistliku terrori eest välismaale 70 000-80 000 eestlast. Nüüd, ajal, kui me kohe-kohe oleksime pidanud saama viie rikkama Euroopa riigi hulka, on Eestist vabatahtlikult töö puudusel või paremaid elutingimusi otsides lahkunud 100 000-200 000 eestlast. Kas see masendav fakt ei diskrediteeri tervet meie riikluse kontseptsiooni? Mis mõttega meil omal ajal seda riiklust taastati, kui maa eestlastest tühjaks jookseb?” http://www.virumaateataja.ee/?id=259013
http://www.epl.ee/artikkel/576741
– – –
Kui väikeste lastega kodus oleva naise käest küsida, kas ta on töötu, siis ta ütleb tõenäoliselt, et on hoopis kodune. Äkki ta ei tahagi tööle minna ja õigus on selle järgi Tööturuametil, kelle statistikas ta ei kajastu. Samas võib ta soovida tööle minna aga pole kohta ja selle järgi on õigus Statistikaametil. Nagu öeldi ka artiklis, siis mõlemal ametkonnal on justkui õigus.
Eurostati viimaste märtsi kohta käivate andmete järgi 30. aprillist olime (Eesti ja Leedu kohta 2009. IV kvartali näitajad) tööpuuduselt 27 Euroopa liidu riigi seas neljandal kohal (15,5 %) pärast Lätit (22,3 %), Hispaaniat (19,1 %) ja Leedut (15,8 %). Meie järel tulid Slovakkia, Iirimaa, Ungari, Portugal (10,5 %), Kreeka (10,2 %) ja Prantsusmaa (10,1 %), . Seejuures on EU27 keskmine 9,6 ja eurotsooni EU16 (10 %). Meist poole väiksem töötus ehk alla 8 % on see Hollandis (4,1 %), Austrias, Saksamaal, Tšehhis, Suurbritannias, Rumeenias ja Belgias (8,1 %).
Kõige parema tulemuse annaks tööga hõivatute arvu muutus. Samaväärne võiks olla ka haigekassas kindlustuse omajate arv:
31. märts 2008 oli ravikindlustusega inimesi 670493
31. märts 2009 oli ravikindlustusega inimesi 635437
31. märts 2010 oli ravikindlustusega inimesi 568677
Andmed: http://www.haigekassa.ee/haigekassa/statistika/el
Nendest andmetest näeme, et 2 aastaga on ravikindlustuse omajate arv vähenenud 670493 pealt 568677 inimesele ehk 101816 või 15,18 protsenti. Huvitav küll aga -15 % langes ka Eesti SKP möödunud aastal võrrelduna 2008. aastaga.
Seejuures on samade aastate jooksul kolmekordistunud riigi poolt kindlustatute arv: 33726 pealt 93675-le. Siia alla peaksid minema siis töötud.
Nende näidetega tahtsin öelda, et usu poolt mida oma silmaga näed ja veerandit, mida riik sulle väidab. Nad seal ametkondades on vist langenud omaenda propaganda ohvriks ja tõemeeli usuvad, et inimesed on hakanud töökohti saama ja olukord paraneb. Mina ei tea möödunud või käesolevast aastast ühtegi inimest, kes oleks töökoha saanud aga ma tean mitmeid, kes ei kajastu enam Haigekassa ravikindlustatute nimekirjas.
http://www.epl.ee/artikkel/576735