Kreeka 149 miljardi eurone laen ja ühisraha tulevik

Olen jälginud Kreeka ümber toimuvat aga sellest siiani mitte eriti kirjutanud. Nüüd tegin seda ühe EPL-i artikli juures:

Kreeka probleem oli ühisraha kasutamine ehk nemad ei saanud USA kombel ennast aina uue raha trükkimisega eelarve puudujäägist välja “tõsta”. Kui kulutatakse rohkem kui teenitakse, siis ongi sellises olukorras 2 lahendust. Esiteks võtta laenu kulude finantseerimiseks. Teiseks lahjendada kaupade ja teenuste eest tasumiseks kasutatavat raha. Sellisel juhul on kaotajad need, kes müüvad oma tooteid ja teenuseid raha eest, mis tootmisest kuni müügini kulunud aja jooksul on oma väärtust kaotanud ja seeläbi “doteerivad” majandust. Saksamaal oli umbes 70 aastat tagasi selline inflatsioon, et tööline ei teadnud isegi seda, mitu leiba ta saab oma järgmise kuu palga eest. Asju osteti rahapakkide eest. Ükskõik kui kiiresti sa ei üritanud ka kaupa müüa, inflatsioon möödus sinust ikkagi ilma vähimagi vaevata ja raudkindlalt said järjest väiksemat hinda (kuigi numbrites see tõusis).

Kuulasin just eile DWTV pealt sakslaste meeleolusid 149 miljardi € eraldamise suhtes ja nende suurim hirm ei olnud mitte laenude Kreekast tagasi saamises, vaid inflatsioonis. Kui kasutada ajakirjaniku sõnastust, siis sakslaste ajalooline kogemus ülikõrge inflatsiooniga (jutt käib I maailmasõja järgsest ajast) on pannud neid just inflatsiooni kartma. Sõna said ka need, kelle arvates oli 8 aasta eest saksa markadest loobumine viga.

Euroopa kujunemine föderaalriigiks ei ole võimalik ilma ühtse rahata ning praeguseks kulunud 8 aastat ühisraha tegelikku kasutamist on liiga lühike aeg selle vastaste tõsiselt võtmiseks. Igaüks, kes on ühisraha euro vastu, on dollari poolt. Loomulikult jälgitakse teiselt poolt ookeani heameelega kui Euroopas on kriise ja unistatakse ajast kui nende raha võib maailma konteinerite ja kaubaaluste kaupa saata (nagu tehti Iraagi okupeerimise järel) ning paisata aina suuremat kogust dollareid ringlusse. FED teebki just nimelt seda läbi raha juurde trükkimise, tullakse majanduskriisist välja. Või arvab keegi tõemeeli, et kuidagi muudmoodi oleks võimalik umbes 45 tuhande dollari eest iga ameeriklase kohta võetud välislaenu tagasi maksta?
Mitte nafta hind ei ole viimastel aastatel tõusnud (2003. Iraagi eel oli see ~32 $ ja buumi kõrgajal 150 $ ning nüüd ~80 $), vaid dollareid on lihtsalt juurde trükitud. Alati kui on teleuudistes juttu majanduspoliitikast keskpankade või riikide tasemel, siis lääne telekanalid (EuroNews, bbc, cnn, dwtv, jne) näitavad kaadreid raha trükkimisest, kus masinast tulevad aina uued ja uued poognad ning need pannakse siis pakkidesse ja lähevad käibesse. Vaatajas süttib muidugi kohe ahnuse tuluke, et oleks mul ka rahamasin aga enamasti selle peale ei mõelda, et järelikult iga üksiku rahatähe väärtus väiksem. Sellisel juhul on võitjad need, kes korrigeerivad oma hindu vastavalt raha ostujõu langusele ning kaotajateks need, kes ei tõsta oma hindu.

http://www.epl.ee/artikkel/576996

Mul jäi sinna lisamata, et tegelikult on alati võimalus ka kulusid vähendada aga nagu nägime Kreeka juhtumi korral, siis see on ühiskonnas kõige suuremat vastuseisu tekitav. Laenamine on kohustuste lükkamine tulevikku ja inflatsioon on selline vaikne ja hiiliv ning nende kahe vastu inimesed tänavale mässama ei tuleks. Aga proovi neilt midagi vähemaks võtta ja nad etendavad sulle Antiik-Kreeka linnriikide tänavalahinguid.