Virgo Kruve: kommenteerisin EPL-is

Konservatiivide seisukohti kajastav EPL, Ekspress ja Delfi ehk kogu Ekspress Grupp on loetavuselt tõsiselt langenud. Pole ka imestada, sest milline Toompea opositsiooni erakonna toetaja tahaks neid väljaandeid lugeda, kus sinu vaateid jalgealla tallatakse.

Mulle hakkab tunduma, et olen mingit sorti eneseületusega tegelemas. Nimelt see EPL-is kommenteerimine. Täitsa imelik tunne tekkib kui oled hommikul pool kümme ainus. Umbes nii, et keegi teine ei olegi tekste lugenud, vaid mingid “robotid või masinad” genereerivad loetavuse klikke.

Selle ainsa “karjak-professori” arikli kommentaari kirjutas Hardo Pajula, kes on sellel nädalal ametlik arvaja, palgatud kommenteerija, toimetuse kõneisik, jne.

Kuid järgnevalt siis teemad, mida pidasin vajalikuks kommenteerida.

Eesti valitsusel puudub kava midagi järgmise 4 aasta jooksul majanduses muuta. Selle asemel jäädakse külmutatud eelarvete juurde. Kirjutasin sellest kõneleva artikli juurde oma arvamuse:

http://www.epl.ee/artikkel/577517

Eelarvete kärpimine on peamine vahend, mida IMF oma “poliitikana” riikidele peale surub. Tulemuseks ei ole mitte kriisi leevenemine, vaid hoopis selle süvenemine. Eesti loobus käesolevaks aastaks tasakaalus eelarvest ja mina ei saa aru, miks sellise mantrana korratud “tasakaalus eelarve” murdumise järel arvame majanduskriisiga paremini toime tulevat.
Kui 1929. aasta kriisi järel tegid riigid suuri kulutusi, et inimestele tööd pakkuda, siis praegusel ajal avalik sektor hoopis kärbib. Erasektor teatavasti on aga nii ära rüüstatud (käibemaksu erisuse kaotamine majutusest kuni kaugkütteni; aktsiisitõusud kütusele, elektrile ja muule; keset majandusaastat kõrgem käibemaks; jne), et lähemal ajal seal optimismi töökohtade loomiseks ka ei märgata.
Valitsuse ainus kava ettevõtluse edendamiseks on meil mis? Justiitsminister Rein Langi algatus, et firma saaks asutada 0 kroonise sissemaksega ehk loobumine 40 000 krooni nõudmisest. Sellega solgitakse veelgi ärikeskkonda!
Tsiteerin Rein Langi 19. mai 2010 istungilt:
Esimene ja vast kõige olulisem muudatus on see, et võrreldes kehtiva õigusega oleks edaspidi võimalus füüsilisele isikule asutada osaühing sissemakset tegemata. Osakapital tuleb sisse maksta siis, kui see on ettenähtud põhikirjas või seda nõuab ühingu majanduslik seisund. Mingit kindlat tähtaega selleks ette nähtud pole, ei päevi, kuid, ega aastaid. Lühidalt öeldes oleks viimane aeg sissemakse ära teha enne võimalikku pankrotimenetlust, kuna vastasel korral jääb see nõue üles pankrotiprotsessil ja nii ei pääse üksikisik sellest nagu nii.
http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=127427[…]pk6464

Kas panite tähele, et sissemaksega on aega kuni pankrotistumiseni? Seega pead edaspidi äris arvestama, et sinu vastas ei istu mitte 2500 € suuruse tagatisega firma vaid võib olla ka 25 € varade väärtusega “firma”. Muidugi teeb see lihtsamaks igasuguste skeemitajate tegevuse ja ilmselt lubab ansiplastel raporteerida ettevõtluse kasvust (firmade arv suureneb, mina ise teeksin kah sellise juurde) aga see on kõik fiktsioon. Ma olen seisukohal, et 2500 € põhikapitali nõue nüüd küll kellelgi äriplaani teostamata ei jäta. Pigem on olukord, et Maarjamaa on mudas ja siin polegi mingi ideega perspektiivi.

Marko Pomerats sai ministeeriumisse parteilist täiendust, sest IRL-i Tallinna volikogu fraktsiooni töötaja tuleb tema juurde tööle. Muidugi eitatakse parteilist edutamist või valimisteks valmistumise seotust:

http://www.epl.ee/artikkel/577522

Kui meenutada raamatut “Jah, härra minister” siis seal tuli kahelda KÕIGES, mida oli ametlikult eitatud. Kui oli küsimus kuulujutus või tõeses faktis, siis selle ametlik eitamine muutis seda hoopiski usutavamaks.
Seega kahelgem lausetes:
_ Kosk tõrjus ka küsimuse, kas Pomerants moodustab ministeeriumis riigikogu valimiste eelset valimisstaapi_
või
_ „Tahan mõnda aega olla poliitikast eemal ja tegutseda poliitikavälises maailmas poliitikaväliste asjadega,” selgitas Kosk_

Ministeeriumist poliitilisemat kohta ilmselt avalikus teenistuses ei olegi!

Eesti IT agentuuri saamise kohta kui Eesti ja Prantsusmaa siseministrite esindajad arutasid küsimust IT-agentuuri loomisest Eestis, kuigi selle praegused serverid asuvad Luksemburgis ehk Prantsusmaa piiril:

http://www.epl.ee/artikkel/577527

Ilusate sõnadega looritatud kapitulatsioon:
_ „Tänaselt kohtumiselt jäi mulje, et ei meie ega Prantsusmaa taha selle küsimusega ülejäänud 25 EL-i siseministrit koormata.”_

Ma riskin muidugi süüdistustega, et olen riigi vastane (nagu sildistatakse kõiki valitsuse ideede kahtluse alla seadjaid) aga kas Euroopa Liidu huvides on paigutada servereid otse Venemaa piiri äärde? Seejuures oleme meie ise rääkinud aastaid, kuivõrd suur geo-poliitiline oht on Venemaa. Samuti maalinud temast Gruusia konflikti ajast ründajat-tonti kuigi tegelik agressor oli hoopis Gruusia (õigemini käitus provotseeritud viisil).

Veel üks poekett, keda võiks boikottida. Prisma tema töötajate arvelt tehtavate kärbete pärast:

http://www.epl.ee/artikkel/577518

Väga oluline info. Ostjad võiksid siis Prismat kohelda samamoodi kui see oma töötajaid ja “ajada asju Eesti seaduste ja tavade kohaselt” mõnes teises kaupluses(välja arvatud Rimi).

Pankade kava väljastada sularaha alates 10 € sedelitest võib olla hoopiski kaval kampaania, sest teenustasu 1 € on võrdselt nii 10 kui 5 võtmisel ja seega 5 € võtja maksab tervenisti 20 % teenustasu kui suurem kupüüri korral oleks see vaid 10 %.

http://www.epl.ee/artikkel/577524

Kas 5 € kupüüri saamisel tunnete ennast kuidagi “rikkamana” kui 10 € saamisel? Õigus küll kui lapsetoetus 300 eek muutub 19 € euroks, siis ühel juhul saadki sellest napilt üle poole kätte (10 + 1 €) ja teisel juhul tervenisti 15 € (+ 1 €).
Kuid mis mõtet on võtta 5 € kui selle teenustasu on 20 %? See 1 eurone pangatasu on ju võrdne nii 5 kui 10 võtmisel. Seega on praegu tegemist nende inimeste hädaga, kes ei oska rahaliselt mõelda või siis tegutsevad hoopis pankade kasumitest lähtuvalt. Just, äkki ongi hoopis nii, et pangad tahavad teenida suuremaid teenustasusid ja siis teatasid, et võtame teilt 5 € väljastamise võimaluse ära (a la Rimi ja eesti liha) ning siis anname teile järele (toome liha tagasi) ning kõik tormavad siis seda 5 € kaupa välja võtma (10 € väljastamise teenustasu oleks ju vaid 10 % summast). Pangal on sellest ainult tulu kui 10 € võtmiseks tehaks 2×5 € võtmised (teenustasu on ka 2×1 €).

Tallinna tasulise parkimisala laiendamise küsimus. Juhtkirjas käsitleti  seda justkui tulu teenimise meedet aga ometigi on just sellised algatused tulnud toompealt, nt kiiruskaamerad, trahvide eurodes ülespoole ümardamine jne:

http://www.epl.ee/artikkel/577515

_ Raha võib ju tasudest ja trahvidest juurde saada, aga trahvidega kassa täitmine on absurdne._
Ometigi pole see takistanud Eesti Vabariiki käiku laskmast kiiruskaameraid, et nendega eelarvesse raha teenida. Kui oli arutelu nende vajalikkusest, siis ühe argumendiga räägiti ka nende 700 miljoni krooni teenimise potentsiaalist (umbes 1000 krooni trahve iga juhiloa omaniku näkku) ning alles selle järel liikluskultuuri parandamisest.
Või võtame teise näite. Äriregister hoiab kokku 7 krooni teavitavalt kirjalt (näiteks on postis kaduma läinud aruanne) ja esitab selle raha eest hoopis 4000 kroonise trahvi. Üleüldse on trahvid muutunud teenimise allikaks, sest mingi tegevuse maksustamisest enam tulusid ei laeku. Ilmselt on Toompea trahviriik andnud halba eeskuju ka Tallinnale.