Algas televisiooni vaba ajastu ehk digilevi asemel minge internetti
See praegune digi-tv üleminek on vajalik just nimelt selleks, et 1) vähendada saatjate kulu, kuid samal ajal tekitada üleminekuga seotud väljaminekud tarbijatele 2) muuta kasutuks VHS ja DVD salvestajad ehk piirata inimeste võimalusi saateid talletada ja hiljem vaadata 3) valmistada ette televisiooni litsentsitasude kehtestamiseks (Soomes on need olemas, Suurbritannia valimistel lubas Gordon Brown pensionäridele tasuta teleri vaatamise litsentse).
Need Eesti 5 kanalit on sellise tasemega, et kõlbavad vaid umbkeelsele vaatamiseks, kes pole kunagi ühtegi välismaist kanalit näinud ega tea seal pakutava sisu kõrgemat väärtust. Televisioonile on mõtet aega kulutada siis kui sellega ei kaasne peale maksmist.
Soome läks digitaalsele televisioonile üle suvel 2008. aga alles eile oli YLE uudis, et sealse tasulise televisiooni osakaal ei ole viimased 3-4 aastat enam kasvanud (ulatub 28 %-ni). Põhjusteks peetakse soomlase mitte osalemist vormel F1 sõitudel ja samuti majanduslangust:
http://yle.fi/uutiset/kotimaa/2010/06/maksu-tvn_suosio_jamahti_1786029.html
Paljudes teistes Euroopa riikides on tasu eest televisiooni pakkumine õnnestunud tänu mõnele populaarsele spordialale (näiteks jalgpall). Eesti peaks selles suhtes olema Soomele sarnasem ja võib eeldada, et ka meil Soome lahe lõunakaldal ei tõuse televisiooni eest peale maksjate arv üle 1/3. Starmani Zoom on olnud juba 3 aastat aga minu meelest monopolina ei ole neil edukalt läinud ja pole ka näha, et keegi oleks konkurentsi lähiajal pakkumas.
Kui rääkida eesti telejaamade kvaliteedist või täpsemalt selle puudumisest siis näiteks TV3 uudised on hakanud kasutama Delfi portaali. Öelge nüüd mulle, miks peaks mõtlev inimene vaatama televisioonist mingit videoklippi kui internetis Delfi lehel saaks ta vaadata kümneid teisi klippe, omal valikul, neile veel arvamusi kirjutada või kümneid muid asju teha.
Televisioon on sellega muutunud täpselt samasuguseks infovahendiks kui pärast II maailmasõda oli linnades raadioga. Halvemal juhul oli see tänavaposti külge kinnitatud mögafon ja paremal juhul juhtmega kõlar ehk krapp toa seinal. Sellel oligi 2 olekut: väljas või sisse lülitatud. Inimesed ei tahtnud kuulata raadiot kellegi teise maitse järgi ja nii tekkisid raadioaparaadid, millel oli võimalik sagedusi ja vastuvõetavaid saateid muuta. Televisioon on aga taandumas just nimelt selle krapi staatusse ja kõik põnev “kanalite valimine ja programmi koostamine” on võimalik internetis ja vaid arvuti vahendusel. Uutel telekatel on küll võrguühenduse võimalus aga nende oskused piirduvad vaid youtube või mõne teise lehekülje videode näitamisega.
Mina ise müüsin teleka 2009. mais ja pärast seda olid telejaamad vaid 1 programmiaken minu arvutis. Alates eilsest pole mul ka seda akent enam, sest seade ei asu enam lähiulatuses ja kuigi mul on olemas juba 2006. kevadel soetatud digi-tv pulk, siis ma ei tunne soovi seda arvutisse ühendada. Ma tahaksin teleprogrammi panna salvestama ja hiljem selle kiirkorras läbi kerida, see pulk seda ei suuda ja uut ma ostma ei hakka ning samuti ei kavatse ma on-line istuda teleka ees kui saaksin sellel ajal muud teha.