65 aastat Nagasaki hävitamisest ja küsimus Eesti töötute statistikast
Esmaspäev 9. august 2010 oli Nagasaki hävitamise 65. aastapäev.
Ma ei hakka eraldi kirjutama oma Hiroshima kohta öeldut 3 päeva varasemast.
Eesti meedias oli teemaks aga hoopis küsimus, et kuivõrd tõesed on teated registreeritud töötute arvu vähenemisest. Ma arvan, et statistika näitabki vähenemist aga see ei ole töölemineku või töökohtade saamise tõttu vaid lihtsalt inimesed “kukuvad välja” ja kaovad halli massi sisse. Nendeks, keda nimetatakse heitunud või otsingutest loobunud. Nad ei ole ametnikel nimekirjas ja samal ajal ei otsi ka aktiivselt tööd.
Kirjutasin sellest rääkiva EPL-i juurde arvamuse.
Pressiteateid ei anta vande all ja nii võibki Sotsiaalministeerium ning Tööturuamet teatada, et töötute arv on pidevalt 4 kuud järjest langenud. Igal reedel tuleb nüüd pressiteade, et registreeritud töötuid jäi nädalaga suurusjärgu 1000 inimest võrra vähemaks. Reedel oli teles ka sotsiaalminister Pevkur, kes näis langus põhjendavat suviste hooajatöödega ega osanud prognoosida, mida see arv võiks sügisel teha.
Veel jaanuaris ja veebruaris ning osa märtsis teatati, et iga nädal registreeriti kuni 2000 uut töötut. Siis tegi Keskerakond reklaamikampaania töötute arvu teavitamiseks (Ansipil on töökoht, sinul ei ole) ning pärast seda hakkaski statistikas hoopis teise numbri rõhutamine. Ma ei mäleta oma statistika loengutest eriti palju aga see on küll meeles, et skaalal tõde ja vale oli selle ebatõese otsas teaduslik kommunism ning sellest omakorda sama kaugel kui Kuu Maast statistika (nägemisulatuses). See viimane lause oli iroonia, sest statistikast annab leida toetust väitele nii tööpuuduse langemise kui 100 000 töötu püsimise kohta. Ometigi ei saa mõlemad väited olla üheaegselt tõesed.