Võõrtöölise elu Prantsuse Disneylandis

Leidsin ühe blogi, mille autor ilmselt värvati Eestist tööle Euroopa Disneylandi. Mulle meeldis selle blogi kirjutaja keeleline stiil ja elu-olu kirjeldused.

[keelebarjääri kohta] näed, et ühendust ei õnnestunud luua, tühjad silmad vaatavad otsa /…/

kui te olete kunagi Châtelet-Les Halles’i hiiglaslikus metroo- ja RER (metroost kaugemale sõitvad rongid) jaamas ja selle sadade meetrite pikkuseid tunneleid pidi ühest otsast teise, samas mõnekümne meetri sügavusele maa alla läinud siis peaks tuttav olema peas aeglaselt tiirlema hakkav sundmõte “tahaks duši alla” ja “käsi saab pesta …. 70 minuti pärast alles :/”. Mustus on lihtsalt igal pool, kõik metallist torud on alati soojad kui neist kinni võtta (no nt rongides tuleb puudutada aeg-ajalt), teise inimese lähedus on ülitugevalt tuntav, just sealsamas on eelmise paari tunni jooksul olnud sadu inimesi, samadest torudest on kinni hoidnud nii palju erinevat rahvast (Pariisi slummide elanikke buu : P, RERid sõidavad šikist Pariisist välja) ja kõik Hispaania kasvatamatud jõmpsikad kes Disneylandis suhkruüledoosidest ülemeelikuks läinud käivad need oma keeltega üle.

http://ryuuu.wordpress.com/

Edasi lugege juba ise, mida tähendab Eesti noorele välismaal töötada, sest isamaal neid ei vajata.