Õnn ei ole raha vaid pere, sõbrad ja altruistlikud eesmärgid

60 000 sakslase küsitluse ja 25 aastat hõlmanud andmete põhjal jõudsid teadlased järeldusele, et õnn ei ole geenides ega õnnelikus lapsepõlves, vaid perekonnas, sõprades, altruistlikes eesmärkides ja füüsilises liikumises. Uuringu kajastust saab lugeda siit:

http://www.dw-world.de/dw/article/0,,6101701,00.html

Teen sellest kokkuvõtte.

Õnn on rohkem seotud meie isiklike valikutega kui pärilikkusega. Teadlased leidsid, et altruistlikud eesmärgid olid olulisemad kui raha. Keskendumine perele, sotsiaalsetele tegevustele, liikumisele (sport), usule ja õigel määral töötamisele olid head valikud, et saavutada õnne tunnet.
1970-ndate teadlaste arvates oli igal inimesel oma õnnepunkt, mis oli määratud geenidega ja varase lapsepõlve kogemustega ning mille poole siis hiljem tagasi püüeldi. Kõnealuse uuringu järgi selgitab see teooria (“set point theory”) umbes poolte inimeste elu aga ülejäänute rahuolu on aegade jooksul muutunud. Üks kolmandik muutusi on negatiivsed, näiteks haigus või lähedase surm. Kaks kolmandikku muutustest on head aga väiksed.
See tähendab, et oma elus esikohale seatud asjadest oleneb ka võti õnnele. Sotsiaalsed eesmärgid on tähtsamad kui materialistlikud eesmärgid. Näiteks head tervist aitab säilitada sportimine.
Närvilise inimese partneriks valimine on kindel tee ebaõnneks. Samas on inimestel varasemate halbade kogemuste või madala enesehinnangu tõttu ka arvamus, et sellised kogemused jätkuvad. Enda elus “õigete” valikute tegemine ei ole selle tõttu lihtne.

Minule meenutab see olukorda 2006. aasta lõpust kui IRL riputas tänavatele loosungi õnn ei ole rahas. Hiljem tuli välja, et selle idee taga oli pedofiil Kaur Hanson ja eks siis igaüks võib mõelda, mis oli Äraostmatute pundi võimule aidanud perekonna meelest see tegelik õnn.