Facebook on reklaam, inimeste lähendamise asemel teeb neist müügiagendid
Sotsiaalset meediat on vaja internetis reklaamijatele, mitte inimestele. Facebookiga kaasnev inimeste vaheline suhtlus on vaid selle kõrvalprodukt. Eesmärk pole mitte inimesi lähendada arvutis, vaid teha neist müügiagendid. Selle pärast ka need meeldimise nupud, et sa ei mõtleks mitte oma peaga, vaid joonduksid masside järgi, oma sõprade arvamuste järgi.
Äkki ma olen juba liiga vana, et facebooki võlu mõista. Samas olen ma siin ilmas elanud ligikauda sama palju aastaid kui mul on jäänud pensionile jõudmiseni. Seega pean ennast parimas vanuses olevaks, kus noorusaja raskused on ületatud, oma koht maailmas leitud ega pea pidevalt muretsema, et mida sõbrad minust arvavad. Just see mure, mida sõbrad mõtlevad ja kus nad on, teebki facebooki noortepäraseks. Meenub umbes kümme aastat tagasi uuring Soome noorte mobiiltelefoni ja SMS-i kasutamise kohta, mille järgi sagedasim teema nende kõnedes ja sõnumites oli “kus oled” küsimus. Selle järel siis “mis teed”.
Ehk on minus liiga vähe karjavaimu aga ma tõesti ei näe sotsiaalsest meediast muud tulemust kui endale eeskujude otsimist. Selle asemel, et olla ise omapärane, hakatakse joonduma sõprade järgi. Peaksin siinkohal tegema reklaami National Geographicu ühele klipile, millest mul on meelde jäänud vaid 2 katkendit. Kui inimene lõpetab keskkooli, siis on tal keskmiselt 17 sõpra. Kui inimene saab 40-aastaseks, siis on tal vaid 2 sõpra. Seejuures räägiti ikkagi päris sõpradest, mitte virtuaalsetest kontaktidest, keda tuntakse vaid virtuaalsest maailmast ja surrakse enne neid oma silmaga nägemata.
Täna hommikul oli Vikerraadios 7.36 ajal külas üks noormees, kelle nime ma ei mäleta aga kes esindas seal mingit firmat ja rääkis siis nutitelefonide võimalusest inimesi positsioneerida (teavitada facebooki oma asukohast) ja võimalusest teha neile asukoha põhist reklaami. Ta küll ütles, et on tänu oma sõprade jäetud positsioneeringutele avastanud Tallinnas uusi restorane aga see vaid näitab, et tal on vaba raha, sest restoran pole tasuta aeg. Noorel inimesed on rohkelt vaba aega, kuid mitte raha ja selle pärast neid huvitabki facebooki laadne tühikargamine. See täidab ka nende vajadust kampa koos hoida, kontrollida suhteid poiste ja tüdrukute vahel.
See eelnev ei tähendanud, et sotsiaalsel meedial peaks juhtme seinast tõmbama või facebooki konto kustutama. Pigem see oli WEB 2.0 rakenduste mõtte avardamine, sest veeb on ennekõike info vahendamise võimalus ja enamus vaeva nähakse inimeste klikkide rahaks muutmiseks. Sellel eesmärgil näitavad ajalehed ja portaalid bännereid, youtube videode vahele reklaamlõike või alla linke ning facebook, gmail, google ja teised tekstireklaame. Kuidagi on vaja nende lahenduste loomise ja käigus hoidmise kulud tagasi teenida ja praegu on valdavaks mudeliks reklaami kasutamine. Kui facebook oli algselt prestiiži koht, siis praeguseks on ta muutunud sotsiaalse nuhkimise kohaks, et kes kellega suhtleb või kus parajasti viibib või mida mõtles või koges viimati.
Seega täidab sotsiaalne meedia ennekõike inimese vajadust luua endast kuvand, millisena sa tahad ennast sõpradele ja maailmale näidata. Samuti aitab see noortel saada kuulsust (fame).
Selle üle 2 aasta vanuse pildi panin oma blogis ülesse nüüd esimest korda, sest tundus siia konteksti sobivat kui näide enese näitamisest ja kui ma seda vaatan, siis tekitab minus endiselt emotsioone. Kõrvaltvaataja ei pruugi neid näha aga siin ongi ju minu tähelepanekud ja mõtted.