Suured ootused seriaalile “Riigimehed”
10 kuud tagasi kolis käpiknukkude seriaal “Pehmed ja Karvased” ETV kanalilt erakanalile. Ilmselt on Eeskujulikult Reformierakondlikus Ringhäälingus tuldud uuele mõttele vastaseid naeruvääristada läbi pilaseriaali. Seekord kasutatakse inimestest näitlejaid ja pealkirjaks on “Riigimehed”.
Mulle Ott Sepp ja tema näitlejatööd meeldivad. Samas pole ma veendunud, kas ta on poliitilise etenduse lavastamise kõrgusel. Üks asi on laulda “Suitsu ei tee” laulukest ja hoopis teine kirjutada näitlejatele dialoog, mis oleks üheaegselt usutav, tõetruu ja naljakas.
Ma loodan, et seda on naljakas vaadata, mitte piinlik, nagu see oli Hardi Volmeri käpiknukkude puhul. Minu jaoks ei olnud naljakas rääbakas, suitsetav ja ropendav kassiroju “Pehmetes ja Karvastes”, kuigi Juhan Parts ja Miisu olid mulle vastumeelsed ja kasvõi kahjurõõmust oleksin nende üle naernud. Ma ei ole selline, kes naeraks jala taha panemise või panniga pähe naljade peale.
Ma loodan, et see on parem seriaal kui “ENSV”. Selle kohta kirjutasin 13. oktoobril EPL-is artiklile “Natuke nostalgiatelevisiooni” kommentaariks:
Tegelikult mina ei mäleta varasemast ajast praegust olukorda, et nalja ei tehta võimul olijate üle, vaid ohututel teemadel nagu ajalugu aastakümneid tagusi. Sellel samal ENSV ajal liikusid anekdoodid Partei kohta ja Sulev Nõmmik ning teised tegid nalju tavainimese elu teemal. ETV “Pehmed ja Karvased” tekkisid siis kui Arnold valiti presidendiks (Meri ajal polnud ilmselt vajadust Kadrioruga seotud poliitikuid pilada?). Praeguseks on avalik-õiguslikust meediast ära kadunud igasugune omamaine huumor. Tundub, nagu elaksime hirmuriigis, et keegi ei julge isegi läbi nalja tõde välja ütelda või siis kardetakse, et isegi narri kostüümis esineja viidakse KOPAmeeste juurde uurimaks, et miks ta on Eesti vastane, sest julges kritiseerid võime. Tehke siis kasvõi midagi eluliselt naljakat nagu oli “Hajameelselt abielus” (2005) http://www.epl.ee/artikkel/308375 või lühikesi “TV-jahutaja” stiilis sketše.
Mind häirib, et pühapäeva vaadavaimal ajal on 1,5 tundi järjest kas välismaist või koduvillast nalja. Justkui pilkamiseks, et tööd pole, hinnatõusud söövad palga ära ja siis vaadake, me näitame teile “nalju”, naerame koos okupeeritud prantslaste või ENSV elu üle, sest siis oli veel hullem kui praegu. Kah mul nali.
Võtan olukorra kokku oma 2004. aasta huumori kidumisest rääkinud artiklist:
Eestis pole keegi õnnetum kui umbkeelne televaataja. Üksnes eesti keele oskusega tuleb enamal juhul leppida halli keskpärasusega. https://www.virgokruve.com/349/eesti-nutune-poliitnali/
Lisan juurde, et soomlastel tuli näitlejate naljaseriaal “Presidendi kantselei” välja vist 2007. kevadel. Seal on ka osalisteks poliitikuid mängivad näitlejad. Mulle see enam ei meeldinud, ma ei saanud sellest aru. Varem oli eetris olnud animeeritud “Itsevaltiaat” või “Omaenese peremehed” ja neid vaatasin huviga, sest ei toimunud tegelaskujude halvustamist. Nad olid sellised muhedalt inimlikud.
Ilmselt selle “Riigimeeste” suureks finaaliks saab olema vahetult enne valimisi selle aasta mais filmitud etenduse “Ühtne Eesti” näitamine.