Euro ei ole millegagi tagatud, ees ootab võlakriis ja inflatsioon
Eesti dividendi miljonäre (ka eurodes) Alar Tamming oli külas 20. jaanuaril 2011 ETV saates “Kahekõne”. Seal tuli jutuks ka 2008. aasta finantskriis, selle mõjud majandusele ja abipaketid (USA autotööstus, Kreeka riik, Iirimaa). Võtsin välja lõigu, kus räägib finantskriisi (pankade halvad laenud) jõudmisest majandusse (päästepaketid), sellele järgnevast näilisest majanduse paranemisest (3. kriisi faas) ja ees ootavast inflatsioonist (4. aste) ning lõpuks hüperinflatsioonist. Järgnev ümberkirjutus on siis tema vastused ja mitte alati sõna-sõnaliselt. Ma ise olen sama teema kohta lugenud juba mitmeid aastaid ning tema sõnad olid justkui infokillukeste kompaktselt kokku panemine. Kui mul varem oli mosaiik, kus mõni koht tühi, siis nüüd sain juba äratuntava pildi.
Soovitan kõigil oma blogi lugejatel leida 6 minutit oma ainukordsest elust ja see video siiski läbi vaadata. Või vähemalt tekst hoolikalt läbi lugeda. See info on vajalik kõigile, kes soovivad tööga teenitud rikkust kuidagi säilitada ja mitte seda kaotada (läbi inflatsiooni).
Praegusel hetkel on tekkinud krediidimull ja asi hakkab alles tegelikult halvaks minema.
Indrek Treufeldt: “Me võime siin Eestis olla kui tahes head õpipoisid ja ometi kui jama lahti läheb, siis me ei pääse sellest.”
Eesti raha oli 100 % tagatud. Oli isegi kaalumisel kullaga tagamine aga IMF keelas selle ära ja seetõttu seoti Saksa margaga. Nüüdne olukord on see, et on käibel euro ja euro ei ole mitte millegagi tagatud. Minu kogemus ajalugu lugedes näitab seda, et kui raha ei ole mitte millegagi tagatud, siis on alati pankuritel või valitseval klassil soov seda juurde trükkida ja teha niiöelda õhust juurde. Seda on 2000 aastat tehtud, praegu on see protsess äärmiselt kiirenenud ja mina näen sellel niiöelda fataalseid tagajärgi.Kui on abipaketid, siis on alati küsimus, et kas kellelgi on need rahad olemas. Neid rahasid ei ole ju tegelikult olemas, need luuakse sellel hetkel õhust. Ja üks hea näide on kui majanduslikult rasket olukorda saaks turgutada uut raha käibele lastes, nagu Ameerika Ühendriikides, siis ju eraisik võiks ka oma rasket majanduslikku olukorda turgutada ja koopiamasinaga mõned rahatähed juurde teha. See ei ole tegelikult lahendus. See kõik mis juurde trükitakse ja ringlusse paistakse tuleb hiljem millegagi kinni maksta.Mina näen praegusel kriisil 5 etappi. Esimene oli finantskriis, mis vältas mõned aastad tagasi kuna piltlikult rahad said pankadest otsa. tegelikult tähendas see seda, et pangad tegid valesid otsuseid ja ei tahtnud oma kahjumeid vastu võtta.Finantsmaailmast läks kriis edasi majandusse ja firmadesse. See oli 2. etapp, mis on ka praegu käimas. Ka 3. etapp on praegu käimas, mis on riigi sekkumine ja üritamine olukorda parandada. See tähendab seda, et finanskriis lahendati, pangad päästeti ära, mis on minu meelest turumajandusega vastuolus. Oleks pangad pankrotti läinud, oleks varsti alanud tervenemine. Pangad päästeti ära ja asuti järjekordselt majandust päästma. Praegu käimas olev kolmas etapp riigi sekkumine tähendab näiliselt heaolu tõusu ja näilist väljumist kriisist. Sellest ka möödunud aasta aktsiaturgude tõus, eufoorilised lausungid ajakirjanduses. Neljas etapp. Kuna raha on süsteemi juurde paisatud väga suurel hulgal, tähendab see inflatsiooni tekkimist. Juba praegu on inflatsioonist palju kirjutatud. Ja inflatsiooni kohta ütlen kohe juurde, et inflatsioon ei ole kaupade hinna tõus, vaid tegelikult raha väärtuse langus. Ja viies etapp, mis on kaugemal ja mida keegi ei taha kirjutada, vähemalt Eestis, Ameerikas selle kohta kirjutatakse. Kui inflatsioon ületab mingisuguse ületab mingisuguse piiri, siis on oodata hüperinflatsiooni. Ja hüperinflatsioonist ja võlgadest välja saamiseks näen üht kuni kolme võimalust: 1) võlad ära maksta, 2) riik lasta pankrotti 3) võlgadest lahti saada läbi raha väärtuse langetamise (Weimari Saksamaa 1920-ndatel aastatel). Treifeldt: “Hämmastav. Te räägite seda nii lustlikult”Kui me siin nutame, siis see ju ka midagi ei aita. Minu meelest on oluline teadvustada seda. Ma näen, et seda ei julgeta rääkida ega teadvustada. Praegust majanduskriisi ei näinud ette ükski majanduse analüütik ja nende artikleid on endiselt ajalehed täis. Samas on olemas majandusanalüütikuid, kes ennustasid 1989 aasta ameerika börsikriisi, dot com mulli, kinnisvara mulli, kes räägivad praegusel hetkel võlakirjade mullist ja sellest kui ohtlik on omada riikide võlakirju, siis nende artikleid ei avaldata. Neid on võimalik blogidest leida. Peavoolu meedia sellest ei räägi.
*katke-www.youtube.com/watch?v=XHrOlPRdBJY*
Mina sain sellest kinnitust, et sularaha pole mõtet koguda, rahareformi ja inflatsiooniga tehakse see ära. Ma investeerin selle endasse (teadmised), oma kodusesse mugavusse ja ilmselt firma arendamisse. Seisev raha on kahanev raha, pidage seda meeles.