Pühapäeval annan hinnangu 4 aasta poliitikale

Olen blogi viimasel ajal vähem kirjutanud, sest teen seda muude tegemiste kõrvalt ja aega pole väga kulutada. Praegu läheb suur osa ajast valimiskampaania jälgimisele (osaliselt talletamisele pildis ja helis) ning sellele infovoole on raske reageerida. Pigem teen seda 8. märtsist kui tulemused teada.

Olen kohanud teistes blogides arutlusi, et milliste kriteeriumite järgi peaks erakondade või üksikkandidaatide seast valiku tegema. Ma ei hakka seda siinkohal tegema. Küll aga olen enda jaoks läbi mõelnud eelmise 4 aasta poliitilised otsused ja nende mõju minu isiklikule elule. Pühapäeval on poliitikute palgapäev, sest minu ja sadade tuhandete inimeste valikuga antakse hinnang nende senisele tööle (tehtud otsustele ja valikutele).

Ütlen ära, et praegusele valitsusele annan punase kaardi. Majanduskriis sai sügavam nende tehtud otsuste tõttu, kus maksutõusud veeretati kõige väiksema sissetulekuga inimestele (aktsiiside ja käibemaksu(de) tõus.

Neli aastat tagasi ei lubanud ükski erakond, et saan uue töölepinguseaduse, elektriaktsiisi tõstetakse koos teiste aktsiisidega (alkohol, tubakas, mootorikütused), käibemaksule pannakse 2 % juurde, toasooja käibemaks tõstetakse 300 % (5 %->20%) ja samuti kaovad madalamad määrad majutusele, kultuurile (piletid, ajalehed). Ammugi ei olnud juttu ühisraha euro saamisest, sest 2006. aasta suvel oli see plaan lörri läinud liiga kõrge inflatsiooni tõttu. Nüüd on meil euro aga inflatsioon oli jaanuaris ikkagi 5,3 protsenti. Mis on siis vahet, kas kroon või euro kui inflatsioon on samaväärne?

Neli aastat tagasi teadsin, et saan pensionile 63-aastaselt. Nüüd pean töötama 2 aastat kauem ja Reformierakonna ning IRL-i valitsus varastas (või säästis tulevastele maksumaksjatele) minu pensioni suurusjärgus paarsada tuhat krooni või umbes kümme tuhat eurot (ilmselt tulevikus on euro inflatsiooni tõttu pensioni number suurem, samavõrra hindadega).

Kriisiga toime tulemist võiksime õppida näiteks Soomest. Seal on viimaste andmete järgi suurimaks võõrriigi vähemuseks just eestlased. Ometigi on nad läinud riiki, kus kehtib astmeline tulumaks ja valitsust juhib Keskerakond (Keskusta). Ära siinsest 21 % tulumaksu ja Reformierakonna riigist.

Ma ei saanud ühtegi neist minu jaoks ebameeldivatest maksutõusudest või riigi seatud kohustustest ära hoida aga ma saan hääletada need kehtestanud poliitiliste jõudude vastu. Kui ma hääletaksin Reformierakonna poolt, siis lähiaastate sigadused paneksid mind 2015. aastal tundma ennast mürgijuurt närinud idioodina. Peaksin olema tänulik kui üldse veel Eestis edasi elan, sest ma ei näe seniste võimuparteide jätkamisel ühtegi muutust majanduslikus paradigmas. Ka eurorahad saavad otsa ja peame hakkama tagama 12 miljardi krooni ehk 767 miljoni euroga Kreekale ja Iirimaale antud laene.

Riik on õhuke.
Maksud on paksud.
Võlakoorem suur.
Majanduskasv horisondil.
Töökohad tulevad, kunagi.

Valimisjaoskonnas näeme, raisk!