Reformierakonna euro lubadus maksab stabiilsusfondi 24820 krooni kodaniku kohta
Tänases EPL-is on artikkel “Euroopa väärtused: tõbine kannab tervet”, mis räägib ühisraha stabiilsusfondi loomisest ja Eesti panusest sellele. Sealt saame teada, et:
Eesti puhul näeb solidaarsus välja ligi üheksaprotsendise panustamisena reaalse raha ja garantiide abiga, mis kokku ulatub 1,45 miljardi euroni ja nõuab kas turgudelt raha laenamist või olemasolevate reservide kasutamist.
Eesti maksab fondi ligi üheksa protsenti SKT-st, siis Soome 4,9, Saksamaa 5,3, Prantsusmaa 5,1 ja Luksemburg vaid kolm protsenti oma SKT-st. Proportsionaalselt kõige suuremad maksjad stabiilsusmehhanismi oleks esialgse plaani kohaselt ootamatult Bulgaaria 17 protsendiga, Rumeenia 14, Läti 11, Leedu 11 ja Ungari 10 protsendiga. Ehk teisisõnu – proportsionaalselt maksavad kõige enam suhteliselt kõige vaesemad liikmesriigid.
Kui Eesti osa Euroopa välisvõlas on 0,01 protsenti, siis meie panus stabiilsusmehhanismi on märgatavalt suurem, 0,18%.
kui Kreeka osa võlgades on 3,42 protsenti, siis fondis vaid 1,9, Itaalial vastavalt osa võlgades 20,2 protsenti ja osa fondis 12,5 protsenti.
Allikas: http://www.epl.ee/artikkel/595245
Lisasin sellele omalt poolt kommentaari:
Väga head võrdlused ja ühisraha euro tegelikku hinda näitav kirjeldus.
Ma mõistan, et raha saab varasemate laenude tagasimaksete tasumiseks võtta vaid neilt riikidelt, mis juba ei ole võlakriisi sattunud. Samas ei tahaks osaleda joodikule järjekordse pudeli ostmises, et tal ikka oleks hea ühismajandis olla.
Just poole tunni eest nägin Bloombergi telekanalis esinejat, kes ennustas võlakriisi kestmist aasta või lausa 2 ja samuti probleemsete riikide (Kreeka, Iirimaa, Portugal ja võimalik, et Hispaania) laenude mahakirjutamist. Seega ei maksa uskuda jutte, et paneme selle raha kindlasse fondi ja saame veel lausa intressidega tagasi. Läheb ülimalt hästi kui saaks algse summa tagasi ega pea hoopiski peale maksma.
1,45 miljardit eurot stabiilsusfondi tähendab, et Reformierakonna valimislubaduse realiseerimine (ühisrahaga liitumine) maksab meile kõigile vanades kroonides 22,67 miljardit krooni ehk 24820 krooni IGA 913346 hääleõigusliku kodaniku kohta. Seda summat esmapilgul kohe ei hoomagi, sest see on tubli 1/4 eelmise aasta riigieelarvest.
Oleks aeg mõelda ühisrahast loobumisele, sest Eesti krrooni käibel hoidmine ei nõudnud igalt kodanikult 24820 kroonist panust või 1587 €.
Teen ettepaneku kaaluda Rootsi kroonide ühepoolseks käibele võtmiseks, sest pangandus saab kindlasti hakkama selle juurutamisega oma Eestis asuvates filiaalides.