Gallupi mõju valimiste tulemusele: Põlissoomlaste näitel

Põlissoomlaste pühapäevase üllatusliku valimisedu taga võivad olla parteide kohta korraldatud gallupid ehk populaarsuse küsitlused.

Ilman gallupeja tästä perussuomalaisten ilmiöstä ei tietäisi kukaan. Menestys on ruokkinut menestystä, ja kohonneista luvuista uutisointi on auttanut kannatuksen kasvua, sanoo tutkimusjohtaja Jari Pajunen Taloustutkimuksesta

Tõlge: Ilma küsitlusteta ei teaks Põlissoomlaste nähtusest mitte keegi. Populaarsus on kasvatanud populaarsust ja tõusvatest numbritest uudise tegemine on aidanud toetusel kasvada, ütleb Taloustutkimukse uuringute juht Jari Pajunen

http://www.mtv3.fi/uutiset/vaalit/index.shtml/arkistot/kotimaa/
2011/04/1314859/galluptalot-kyselyt-siivittivat-persut-jattivoittoon

Seda kinnitab teine küsitletu Juhani Pehkonen, et eelmistel valimistel oli nende toetus 5 protsenti ja nüüd näidati toetuseks 17 protsenti või isegi rohkem.  Numbritel on mõju, kuna saavad inimesed mõtlema “ka mina võin neid valida, nagu teevad paljud teised”.

Viimaste küsitluste järgi ennustati Põlissoomlastele 15,4% aga tegelikult kogusid nad 19%. Küsitlusfirmad ei pea seda veaks, sest pooldajate seas on varem valimistelt kõrvale jäänuid. Eriti hea mõtte ütleb välja Pehkonen: “Miks peaksid gallupid ennustama valimiste tulemust täpselt? Siis poleks ju valimiste korraldamisel mõtet.”

Tõepoolest, milleks veel valimisi korraldada kui küsitlusega saaks valituks osutujad märksa väiksema kulutusega välja selgitada. Õnneks on igal valijal võimalus veel kuni valimissedeli kasti laskmiseni oma seisukohta muuta, ka pärast küsitlusfirmale vastamist ja see teebki valimised sedavõrd põnevaks läbi nende ennustamatuse.