eesti meediamajandus

Tsiteerimise pikad ahelad

Erinevad ajakirjanduslikud väljaanded kopeerivad üksteise materjale sedavõrd innukalt, et mõnikord viidatakse refereerijale kui allikale. Lugeja jaoks läheb selle käigus muidugi osa infost kaduma, sest iga refereerimisega kärbitakse midagi algsest tekstist välja. Lugeja jaoks on see paras peavalu, sest kopeeritud tekstid on läbisegi autentsete lugudega.

Ma eelistaksin lugeda erinevatest kanalitest asju, mis ei ole teistest pärinevad refereeringud. See tähendab, et kuni 2 tasemeline viitamine on veel lubatav. Kuidas aga suhtuda lausa 4 tasandilisse viitamisse?

Toon näite.

1. tasand: Hardo Pajula intervjuu Vikerraadios Kreeka ja euro teemal. Kuulasin, oli pessimistlik aga ilmselt mitte läbinisti objektiivne, sest pankurina ilustas ta kindlasti olukorda.

2. tasand: Hardo Pajula intervjuust võttis lauseid ERR-i infoportaal. Kogu tekst oli 911 tähemärki.

“Kui kriis liigub Lõuna-Euroopast Põhja-Euroopasse, siis on suur küsimus, kui tugeva löögi saaks kõigepealt Saksa pangad ning milline oleks mõju Põhjamaadele,” rääkis ta Vikerraadio saatele “Uudis+”.

http://uudised.err.ee/index.php?06230174

3. tasand: ERR-i refereeris Äripäev 615 tähemärgi ulatuses sh lõiku.

“Kui kriis liigub Lõuna-Euroopast Põhja-Euroopasse, siis on suur küsimus, kui tugeva löögi saaks kõigepealt Saksa pangad ning milline oleks mõju Põhjamaadele,” rääkis ta Vikerraadio saatele “Uudis+”.

http://www.ap3.ee/article/2011/6/10/pajula-kreeka-
kriis-mojutab-meid-rootsi-kaudu

4. tasand: Delfi refereerib Äripäeva ja viitab sellele kui allikale. Tekst 611 tähemärki

vahendas aripaev.ee.

“Kui kriis liigub Lõuna-Euroopast Põhja-Euroopasse, siis on suur küsimus, kui tugeva löögi saaks kõigepealt Saksa pangad ning milline oleks mõju Põhjamaadele,” rääkis Pajula.

http://majandus.delfi.ee/news/uudised/pajula-kreeka-kriis-
mojutab-meid-rootsi-kaudu.d?id=47605095

5. tasand: Keegi viitab Delfile kui teksti allikale.

Kindlasti on selline viitamise ahel ajakirjandusliku olukorra tulemus, sest originaaltekste ja mõtteid või sündmusi ei ole piisavalt kõigi kanalite jaoks. Nii toimubki, et populaarsem info kopeerub ühest kanalist teise ja siis veel kolmandasse aga tähelepanute jäävad tõeliselt ainulaadsed infokillud, sest need on kopeeritud teemade vahel.

Oleks siis leidunud Äripäeval või Delfil taipu või aega kellegi kommentaari küsida ja midagi uut lisada. Ometigi toimus teksti lühenemine umbes 1/3 ulatuses ja ei midagi muud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga