Masstoodangust kuni tellimise peale valmistatud 3D toodeteni

Jagan minu jaoks huvitavana tundunud artiklit, räägib asjade valmistamisest läbi 3D printeri. Seejuures ei mõelda mitte arvuti lisaseadet, vaid pigem tööstuslikku robotit, mis lõikab materjalist välja ruumilise objekti (toote) või ehitab selle materjali väikeste kogustena “pritsides” valmis. Tundub igatahes huvitava ideena, mis läheb kogu tööstusühiskonna idee ja põhiolemuse vastu ehk masstootmise muutmine tagasi loominguliseks protsessiks. Umbes nagu 17. sajandil kui toote valmistaja oli ühtlasi ka selle looja ning lõpptulemus valmis ühes kohas. Erinevalt näiteks kaasaegsest asjade valmistamisest, kus keerukam tehnikaseade sisaldab komponente erinevates riikides asuvatest tehastest. Mis ma siin ikka oma mõtteid arendan, lugege parem ülevaadet 3D tehnoloogia praegusest seisust ja võimalikest arengutest. Ma ei saa siiski jätta ütlemata, et pean seda üsna ebatõenäoliseks arengusuunaks. Lihtsalt see läheb kogu senise kapitali akumuleerumise süsteemi vastu ehk tahab koondada toomiseks vajalikud teadmised ja masinate omanikud ühte (nagu keskaegsed meistrid). Kapitalism on näidanud, et vajalik on eristada tööjõud ja toomisvahendid, et tulemust müüa kolmandatele tarbijatele ning rikkust saab selles tekkida tänu tööjõu ärakasutamisele. Viimasel ajal näiteks tootmise viimine odavamate palkadega riikidesse.