Olukord on keeruline
Aga vaadates praeguste Euroopa ja USA poliitikute ning keskpankurite sõnavõttusid (osa on lausa tragikoomilised), millega nad püüavad paanikasse sattunud finantsturgu rahustada, pole ilmselt liialdus öelda, et olukord on väga hull.
Villu Zirnaski EPL-i juhtkiri 8. august
Ma võtsin eile kätte 1994. aastal ilmunud raamatu “Raha, pangad ja finantsturud” I osa, mille autorid on Villu Zirnask ja Karin Liikane. Seda läks mul vaja üle kümne aasta tagasi kui sai ka raha- ja panganduse kursust läbitud. See maksis 1999. aasta lõpus 19 krooni, mis ilmselt oli tookord üsnagi mõistlik hind aga tänapäeval 1,21 eurot tundub odavam kui kilo banaane. Mitte banaanid pole vahepeal raamatu hinda läinud, vaid kroon kaotas oma ostujõudu. Tavaelus tunneme seda ka hindade tõusuna. Ma ei usu, et sellest raamatust oleks abi tänaseks päevaks tekkinud olukorra selgitamisel või tulevaste arengute ennustamisel aga midagi põhimõttelist võib sealt siiski leida.
Ma arvan, et suurim probleem on praeguse majanduse puhul võltsraha levik, mida paiskavad käibele keskpangad ja levitavad kommertspangad. Ajalooliselt oli raha võlakiri, mille sai lunastada keskpangas. Sellist kirja kandsid veel ka nõukogude rublad 1991. aastal aga Eesti krooni ega eurol vastavat märget enam peal ei ole. Need kaks on justkui kartulipõllul õpilastele jagatud kupongid, mis hiljem vahetati tõeliseks rahaks. Ainus erinevus, et nüüd käibki majanduses kogu ost-müük nende samade kupongidega. Kui süsteemi ahelas on aga poliitiline surve majandust elavdada ja anda abipakette, siis näemegi keskpankureid neid kuponge tembeldamas ja ehtsa rahana käibele paiskamas kui tegelikult sellele puudub kaupadena kate. Tulemuseks on hindade tõus, sest reaalsete varade omanikud tahavad oma kauba loovutamise eest saada natuke rohkem kuponge kui varem, sest nad on teadlikud ringluses olevate kupongide üldarvu suurenemisest.