Presidendi kandidaadid risustavad meediat
Seda võib vist nimetada asendustegevuseks kui 101 inimese poolt valitavad Tarand ja Ilves koostavad sõnumi ning edastavad selle massimeedia abil kõigile (valimisõiguseta) kodanikele. Just niimoodi käitus reedel Vikerraadio, korraldades nende vahel poolteist tundi kestnud jutustamise. Samamoodi käitub kolmapäeva õhtul ETV saade “Foorum”, mis kavatseb samamoodi presidendi valimiste teemal arutleda. Mis kõige imelikum, siis veel laupäeval ja pühapäeval edastab sama maksumaksja kanal 2 presidendi valimistele pühendatud saadet. Mina ei mäleta, et 101 inimese arvamuste pärast oleks varem sedavõrd palju raadios või televisioonis aega antud.
Hoopis teine küsimus on erameediaga. Ajalehed peavad ennast kuidagi täitma, raadio ja telejaamad saama inimesi ennast jälgima, et sõnumite vahele reklaami näidata. Nende puhul on Ilves ja Tarand väärtuslik sisu, sest tuleb tasuta kätte ja näiliselt huvitab ka märkimisväärset osa auditooriumist.
Meil on praegu selline olukord, justkui inimesed saaksid presidendi valida ja järgmiseks esmaspäevaks tuleks ka viimsel kui ühel neist teha oma valik. Ometigi võeti 1992. aastal inimestelt see võimalus ära. Tõsi küll, Lennart Meri ametist lahkumise viimaseks sammuks oli anda üle seaduseelnõu presidendi otsevalimiste taaskehtestamiseks. Ta tunnistas sellega, et tema ametisse saamise kanal oli ebademokraatlik. Ta oli saanud rahvalt vähem toetust kui Arnold Rüütel ja selle tõttu tehtigi põhiseadusse muudatus, millega oleme siiani presidenti valinud parlamendis või valijameestekogus.
Tarand on rääkinud, et rahval võiks olla presidendi valimise õigus. Mina toetan ka taolist võimalust, sest siis oleks meedias kandidaatide esitamisel ja selle jälgimisel ka mingi sisu. Kui me tahame tõelist vaidlust ja põnevust, siis peaks korraldama saateid nende 101 inimesega parlamendist, kes kavatsevad selle küsimuse ühe või teise kandidaadi kasuks otsustada. Mind küll huvitaks kuulda, et kes kiidab Ilvest ja milliste argumentidega.
Minu arvates on poliitiline süsteem siiani olnud presidendi rahva poolt valimisele vastu kahel põhjusel. Esiteks kardetakse, et seda tulemust on raskem suunata kui parlamendi valimiste tulemust. Teiseks pole ühelgi osalejal raha, et hakata veel ka presidendi valimisteks kampaaniat tegema. Siiani on nad maksnud parlamendi, omavalitsuste ja Euroopa Parlamendi kampaaniate eest ning mõnedele on see ka ebaedukaks osutunud. Oleks veel üks kampaania tegemise kulu, mille tulemus on ennustamatu. Seejuures jääks võitjaks ainult 1 erakond, Brüsselist saadakse vähemalt 6 kohta ehk igal kampaanias osalejal on võimalus väikene tükike saada.
Eelnevalt toodud põhjustel pole ka mina nende valimiste teemal eriti arvamust avaldanud, sest pole valimisõiguslike seas.
Tänase Õhtulehe juhtkiri on väga kriitiline Kadrioru praeguse presidendi suhtes
Olukord, kus kandidaat kirjutab ette, kes tema käest küsimusi esitada tohivad, on Eesti demokraatiat tabavalt iseloomustav. /…/
Kui Ilves kutsub mõtlema, kuidas head mõtted teoks teha, siis siin räägib ta vist kui praktik, sest kas Ärma leping polnud mitte hea ja tulus mõte?/…/
Hale on ka Tallinna võrdlemine Siberiga, kus president ise käinud pole, nagu nõukaajal mõisteti hukka Pasternakki või Solženitsinit ilma nende raamatuid lugemata.
Siit võiks teha üleskutse, et saadame THI Siberisse, siis tal on põhjust võrrelda Eesti pealinna tuhandeid kilomeetreid laia ja inimeste poolt hõredalt asustatud piirkonnaga.