Kreeka abipaketi on heaks kiitnud 3 riiki

Prantsusmaa ja Belgia järel sai Luksemburg kolmandaks riigiks, mille parlament on heaks kiitnud Kreekale antavas laenupaketis osalemise. Seda pole veel teinud 14 riiki. Võimalik, et kõigis ei ole selleks vaja ka parlamentide nõusolekut.

Eesti Riigikogu kavatseb seda hakata arutama millalgi sügishooaja jooksul. Tuleb nõustuda, et see otsus on juba poliitikute poolt ära tehtud ja meie parlament on vaid kummitempli rollis. Ma ei pea seda võimalikuks, et ansiplased tunnistaksid probleeme Eestile toodud ühisraha euroga. Mulle kangastub Kreisiraadio hääl seda ütlemas: “Või sihukese asja tõid meile”. Võimalik, et lause oli natuke teistsugune aga mõte jääb endiseks.

Eesti peaministrilt küsiti eelmisel kolmapäeval, et mis saab pärast W kujulist majanduskriisi kui tuleb jälle kindel tõus. Sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev pidas silmas seda, et 2008. aasta kriisi järel oli vahelepeal väike tõus, nüüd on see W tähe keskel olev tõus murdunud ja kasv pidurdunud ning väikse languse järel on ootust jälle raudkindlaks tõusuks. Euroliidu kasv seiskub Euroopa Komisjoni hinnangul aasta lõpuks. Praegune grupimõtlemine on seisukohal, et väikse tõusu järgne väike langus saab läbi ja tuleb jälle pidev ning kindel tõus.

Inimlikult on mõistetav minevikus toimunud tõusu ennustamine ka lähemateks aastateks. Samas pole mõistetud, et mille arvelt see varasem tõus tuli. See oli ennekõike võlgade võtmise tõttu, mis andis võimaluse osta uus maja või teine kodu, vahetada välja sõiduauto ja kodus sisustus. Nüüd on võlgade võtmisega majanduse toitmine läbi saanud ja erasektori hädad on aetud rahvusriikide kaela.