Mina küll sellise toidukorviga rahul ei oleks
Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu sai ajalehes kajastatud teatega, et käis kolmes poes hindu võrdlemas ja kasutas selleks 10 toodet sisaldanud ostukorvi. Artikli loetelus olid toodud: piim, keefir, suhkur, leib, sai, vorst, makaron, jahutatud broiler, juust, või ja kartul. Huvitav, miks ta ostis Prismast 11 toodet kui ostunimekirjas oli 10? Ilmselt läks lugemine sassi.
Just praegu käib tervisliku toitumise kampaania ja räägitakse vajadusest tarbida puuvilju. Selles loetelus on need täielikult puudu. Samuti ma kahtlen, kas vähese rahaga inimene ikka ostab regulaarselt suhkrut, võid ja keefiri. Tegelikult jätaksin mina sellest loetelust alles vaid leiva, makaroni, broileri, juustu ja kartuli. Välja langenud asjade asemel lisaksin mõne neist: jogurt, riis, kaerahelbed, tatar, banaan/õun/kiivi/paprika, porgand, liha. Need on toiduained, mida toidutööstus ei saa eriti ära solkida, erinevalt näiteks piimast ja vorstist.
Pärast kolme kaubandusketi poodides käimist ütles abilinnapea, et konkurents on pealinna kauplustes täiesti olemas ning seetõttu erinesidki toidukorvide hinnad vaid minimaalselt./…/
Sarapuu sõnul oleks ta reedese päeva puhul soovinud ka pudeli kõige odavamat viina osta, aga kahjuks tuli sellest loobuda, sest ostukorvi maksumus oleks lõhki läinud.
Allikas: http://www.tallinnapostimees.ee/582966/tallinna-abilinnapea-
kais-isiklikult-poodides-hindu-vordlemas/
Minu meelest on minimaalse hindade erinevuse selgituseks just nimelt konkurentsi puudumine. Võimalik on isegi samade tootjate/tarnijate käest pärinevate toodete ostmine jaemüüjate poolt. Siis on vahe ainult kaupluste juurdehindluses. Ma olen üsnagi kindel, et kaupmehed jälgivad konkurentide hindu ega lase erinevusi väga suureks minna.
Kust tuleb aga see arusaam, et väikse sissetuleku ja ostukorviga inimene ostab ka pudeli viina? Muidugi kalorite mõttes on tegemist organismi toitva joogiga (ilmselt rohkem kui piimas) aga selle kõrvalmõjud ja tarvitamise tõttu tekkivad probleemid on hullemad. Puudub igasugune mõte seda osta.
Mina ei võta eriti tõsiselt selliseid katseid kõrgepalgalise poolt kohastuda vähe teenivaks inimeseks, sest tema mõtlemine on teistsugune. Kui on vähe raha, siis sa ei osta piima ja keefiri, vaid ühte neist, samamoodi leiva ja sai puhul.
Mul on ettepanek selle artikliga seoses. Arvo Sarapuu võiks võtta ühendust Heimar Lengiga ja temalt kogemusi küsida, sest parlamendi liige tegi ka eelmisel sügisel kuuajalise eksperimendi minimaalse ostukorviga. Rääkigu nagu keskerakondlane keskerakondlasega, et millised olid tema kogemused. See võib olla tõsine arutelu kui 4 keskmist palka teeniv Heimar räägib Arvole (abilinnapead saavad ametipalka 2774 eurot kuus) millised on parimad nipid, et tulla toime umbes 76 euroga kuus (toimetulekutoetus). Olgu lisatud, et elatusmiinimum või alampalk on praegu 278 eurot kuus. Kui Arvol see õnnestuks, siis “säästaks” ta igas kuus oma palgast umbes 2500 eurot. Pole paha! Ilmselt pole mõtet asja rohkem absurdini viia. Kõrgepalgaline inimene ei mõista piskuga toime tulevaid inimesi ega nende tarbimiskäitumist. See oleks sama lootusetu kui üritada dogi ja bolonkat ristata, mis sellest, et mõlemad on pealtnäha samast liigist.